Küberkaabakate jultumus ei tunne piire

Lisaks tavalisele Denial-of-Service rünnakule on nüüd siis päevakorral ka Denial-of-Coffee rünnak 🙁

SecurityFocus kirjutab nimelt, et Jura Impressa F90 marki kohvimasinal on lisaks võimalusele interneti kaudu oma kohvieelistusi timmida ka mitmed turvaaugud, mis võimaldavad pahatahtlikul ründajal panna seadet valmistama kas liiga kanget või liiga lahjat kohvi, doseerida kohvivee kogus kas mikroskoopiliseks või, vastupidi, panna kohvitass üle ääre ajama ning halvemal juhul automaat suisa kokku jooksutada. Aukude lappimine ei olevat võimalik.

Millist mõju avaldab katkine või kohvi solkiv kohviautomaat töökoha moraalsele kliimale ja töökvaliteedile üldse, ei ole siinkohal ilmselt mõtet kirjeldadagi.

Pildilolev kohviautomaat on illustratiivne.

Küberkaitse asjatundjate väljaõppest

Akadeemik ja TTÜ Küberneetika Instituudi juhtivteadur Enn Tõugu annab tänases Eesti Päevalehes ülevaate Eesti küberturbespetsialistide ettevalmistusest.

Hetkel on Eesti kõrgkoolides käivitatud küberkaitse magistriõppe moodul, mille raames infotehnoloogia erialade magistrandid saavad omandada laiendatud teadmised krüptograafiast, infoturbe korraldusest ja küberjulgeoleku õiguslikest aspektidest, aga ka kurivarast, infosüsteemide rünnetest ja kaitsest, võrguturbest ja -seire ning muudest tehnoloogilistest aspektidest. Õpetajaiks on ülikoolide õppejõudude kõrval ka eriala praktikud SIVAK-ist (Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste side- ja infosüsteemide väljaõppe- ja arenduskeskus), CERT-ist ning SEB-st ja Hansapangast.

Kaspersky Lab hoiatab ohtliku krüptoviiruse eest

Kaspersky Lab-i turvalabor avastas üleeile uue versiooni Gpcode viirusest. See erineb eelmisest Gpcode versioonist selle poolest, et kasutatakse eelmisega võrreldes tunduvalt keerulisemat, 1024-bitist võtit.
Viimane, 660-bitine võti õnnestus enamikel tutud viirusetõrjetel lahti murda, aga 1024 bitine võti on juba kõvem pähkel.
See viirus levib peamiselt spämmiga ja krüpteerib arvutis leiduvad tähtsamad (DOC, TXT, PDF, XLS, JPG, PNG, CPP, EXE jms) failid, nii et tavakasutaja neid enam avada ei saa. Avamise jaoks on aga vaja lahtikrüpteerijat, mida saab osta ainult viiruse autorilt.

Loe ka siit, siit ja seda.

Lisan veel Kaspersky Lab´i Eesti esindaja pressiteate:

TÄHELEPANU! Väga ohtlik viirus!

Menelon OÜ, Kaspersky Lab´i ametlik esindaja, teatab väga ohtliku viiruse – Gpcode – avastamisest.

Uue viiruse Virus.Win32.Gpcode.ak signatuur lisati viirustõrjebaasidesse 4. juunil 2008. Praegu pole võimalik kahjustatud faile dekrüpteerida, kuna viirus kasutab krüptimiseks lahtimurdmiskindlat RSA-algoritmi, mille võtme pikkus on 1024 bitti. Viirus krüptib paljudes vormingutes (DOC, TXT, PDF, XLS, JPG, PNG, CPP, H jt) kasutajafaile. Peale seda ilmub ekraanile ingliskeelne teade: “Teie failid on krüptitud RSA-1024 algoritmiga. Failide dekrüpteerimiseks on vaja salajast võtit. Selle saab osta aadressil: xyz@yahoo.com».

Kahjuks pole veel kindlaks tehtud viiruse levitamisteed, seetõttu soovitame lülitada sisse kõik kahjurprogrammivastased kaitsevahendid, mis teil on.

TÄHELEPANU! Kui te näete oma arvutis sellist teadet:

cpcode.png

…siis on seda arvatavasti rünnanud Gpcode.ak. Sellisel juhul üritage SÜSTEEMI TAASKÄIVITAMATA JA VÄLJALÜLITAMATA võtta meiega ühendust, kasutades teist internetiühendusega arvutit.

Kirjutage meile e-posti aadressil stopgpcode@kaspersky.com ja teatage nakatumise täpne kuupäev ja kellaaeg, samuti, mida te tegite arvutis viimase 5 minuti jooksul enne selle nakatumist: milliseid programme käivitasite, millist veebilehte külastasite. Me üritame aidata teile tagastada Å¡ifreeritud andmed.

Vaatamata tekkinud olukorra keerukusele, analüüsivad meie analüütikud viirust edasi ja otsivad võimalusi deÅ¡ifreerida faile ilma salajase võtmeta.

RSA-algoritm põhineb Å¡ifreerimisvõtmete jaotusel salajasteks ja avalikeks. RSA-algoritmiga Å¡ifreerimise printsiip kõlab: teate Å¡ifreerimiseks piisab vaid ühest avatud võtmest. Sellist teadet saab aga deÅ¡ifreerida vaid salajast võtit omades.

Sellel printsiibil põhineb ka viirus Gpcode. Ta Å¡ifreerib kasutajafaile omaenese kehas asuva avatud võtmega. Faile deÅ¡ifreerida saab ainult salajase võtme omanik ehk kahjurprogrammi Gpcode autor.

See pole esimene selline viirus, veel kaks aastat tagasi õnnestus Kaspersky Lab´il dekrüpteerida Gpcode eelmine versioon, mis kasutas 660-bitist RSA-võtit. Kuid seekord õppis kurjategija oma eelmistest vigadest ja ei korranud neid enam.

Kõik edasised täpsustused kajastuvad veebilehel: http://www.kaspersky.ee

Õiguskantsler võitleb rämpspostiga

Eesti uus õiguskantsler on kirjutanud märgukirja majandus- ja kommunikatsiooniministrile, milles tehakse ettepanek Infoühiskonna teenuste seaduse (edaspidi InfoTS) muudatuseks. Õiguskantsleri poolt kirjutatud tekst on asjatundjale väga huvitav, kuid „harju keskmise“ inimese jaoks üsna pikk ja keeruline,  seetõttu tooksin välja selle põhilised punktid.

InfoTS § 6 on kirjutatud ebaselgelt ning see toob kaasa kolm probleemi:

  1. eraisikust rämpsposti saaja on kaitsetu – ta saab kõigepealt pahna kätte ja alles siis on tal võimalus keelduda edaspidise pahna saamisest. Keeldumise korral on tulemuseks enamasti see, et sama saatja enam küll ei saada, kuid järgmine teeb seda jälle.
  2. Kui rämpsposti saadab ISP, siis saab teda karistada, kuid juhul, kui saatjaks on mingi suvaline kingapood, siis neid karistada ei saa, kuna nad ei ole infoühiskonna teenuse pakkujad.
  3. Juriidilise isiku e-posti aadressidele (eesnimi.perenimi@jur-isiku-domeen.ee) võib rämpsposti saata piiranguteta. Kuna EENeti reeglite kohaselt saab ee-lõpuga domeene registreerida vaid juriidiline isik, siis annab see mõningatele innovatiivsematele turundajatele avara tõlgendamisruumi ning võib muuta igasuguse õiguskaitse rämpsposti vastu praktiliselt olematuks

Kuna InfoTS ei ole just kõigeparemini sõnastatud, siis teeb õiguskantsler oma kirjas ettepanekud, milles ta soovitab muuta seadust nii, et:

  1. täpsemalt oleks sõnastatud tingimused, millisel juhul tohib reklaamkirju saata. Eelkõige saaks see toimuda e-posti aadressi omaniku nõusolekul. kusjuures vaikumisi tuleks arvestada, et nõusolekut ei ole antud.
  2. Laiendada seaduse reguleerimisala nii, et rämpsosti saatmisel mitte ISP poolt (näiteks kingapood või ehitusfirma) saaks ka selliseid juhtumeid menetleda ning pahategijaid karistada.
  3. Laiendada seaduse reguleerimisala nii, et ka juriidilisele isikule rämpsposti saatmine oleks reguleeritud ning soovimatu posti eest saaks karistada.

Lisaks eelpool kirjeldatule viitab õiguskantsler veel paarile nii konkreetse teema kui ka minu arvates eesti seadusandlusega üldisemalt seotud probleemile:

  1. Ühte ja sama asja käsitlevad paragrahvid on mööda erinevaid õigusakte laiali, kusjuures on sageli nii, et need paragrahvid ei ole omavahel päris kooskõlas. Tema soovitab kaaluda võimalust, et kogu teema oleks käsitletud ühes õigusaktis.
  2. Euroopa Liidu õigusakti harmoniseerimisel juhtub sageli nii, et EL akti algne mõte läheb kaduma.

Olen samal teemal sõna võtnud seoses isikuandmete kaitse seadusega.

Minu arvates väärib õiguskantsleri algatus igatahes tunnustust ning loodetavasti võtab lugupeetav majandus- ja kommunikatsiooniminister vedu. Igatahes jälgib arvutikaitse.ee teema arengut ning hoiab ka oma lugejaid sellega kursis.

Isoleeritud AP avalikus võrgus

Veljo Haamer WiFi.ee-st küsib: “Teenusepakkuja paigaldab avalikesse kohtadesse WiFi kodukarpe, milles “AP Isolation” puudub -> kliendid pääsevad üksteisele ligi. Kas peate seda normaalseks?”

Iseenesest  on tore, kui traadita võrgu ruuter suudab erinevad kasutajad üksteisest isoleerida, nii et need samas kohtvõrgus üksteisele ligi ei pääse. Samas tuleks silmas pidada, et ükski mõistlik arvutikasutaja ei lülita avalikku võrku arvutit, millel tulemüür välja lülitatud, pordid lahti ja ressursid välja jagatud. Ning kui on kaks võimalust, kas ilma sellise lisafunktsioonita AP või üldse mitte mingit AP-d, ei tohiks valik olla väga keeruline 🙂

Nii et jah, erinevate kasutajate isoleerimine samas kohtvõrgus on kasulik lisaturvaelement, kuid igal avaliku võrgu kasutajal tuleb oma arvuti kaitsmise eest siiski eelkõige ise hoolitseda.

IT Grupp lõi kokku Eestis ringleva spämmi

IT Grupi ja Vacumer.ee maikuise statistika kohaselt liikleb Eestis ööpäevas 37,5 miljonit rämpskirja kogumahuga 187,5 gigabaiti. Maailma mastaabis on eraldi kategooriaks liigitunud poliitiline spämm, ameerika arvutikasutajaid aga on hakatud kimbutama libakohtukutsetega – selleks, et saada teada, kuhu ja kuna tuleb ilmuda, tuleb alla laadida terve ports dokumente, millega koos paigaldub arvutisse ka pahavara.

IT Grupi teate täsiteksti saab lugeda siit.