Olete kunagi teada tahtnud, milline näeb välja üks arvutiviirus? F-Secure’i turvalabor on ühe sellise üles joonistanud ja koguni videosse võtnud.
Ma küll eriti täpselt aru ei saanud, mida need klotsid seal omavahel sebivad, aga äge on ikkagi 🙂
video://www.youtube.com/watch?v=Re_1wH0Yr9M
Mida aeg edasi, seda vähem võib internetikasutaja kindel olla, et kodulehekülg, kuhu tema brauser ta viib, on tõepoolest see, kuhu ta minna tahtis. Kui vanasti kasutati surfaja lollitamiseks lihtlabaselt ümbernimetatud või siis originaalile väga sarnaseid internetiviiteid (näiteks vana hea ganza.net), siis nüüd on küberkaabakad treinud valmis kavala javascripti, millega kasutaja navigeeritakse tema enese teadmata suvalisse kohta internetis, ükskõik mida ta sealjuures aadressiribale sisestab.
Nii Internet Exploreri kui ka Firefoxi ning ka paljude teiste internetisirvijate sisse ehitatud Javascripti töötleja onUnload võimaldab nimelt viimati külastatud koduleheküljelt sisse laetud Javascripti käivitada ka järgmisel leheküljel. Nii et kui külastate pahatahtliku koodiga kodulehekülge, siis pärast sellelt lahkumist võib kurjam näha, kuhu te siirdute, ning suunata teid sinna, kuhu ise tahab. Ei aita ka see, kui vajaliku aadressi käsitsi sisse toksite: aadressiriba näitab küll “õiget” aadressi, sisu on aga ikka sellelt saidilt, kuhu küberkaabak teid suunas.
Brauseritootjad on turvaaugust küll teadlikud, kuid parandusi veel väljastanud ei ole. Seniks soovitatakse pärast pahatahtliku kodulehe külastust brauser lihtsalt sulgeda.
Kodulehekülje pahatahtlikkusest annavad märku sellel sisalduvad ohtrad pornoviited ja/või piraattarkvara, koodide ja odavate potentsiravimite pakkumised, aga ka näiteks brauseri enda poolt kuvatavad õngitsemisalarmid.
SLÕhtuleht kirjutab järjekordsest õnnetust mulgimaalasest, kes oma internetipanga koodid tuttavale andis ning seeläbi mitte ainult oma arvel olevast rahast ilma jäi, vaid ka kaks SMS-laenu kaela sai.
Veider.
Väga paljud meie hulgast ei lase isegi elukaaslast naljalt oma rahakotis sorima, aga internetipangas, näe, käivad pooltuttavad või suisa võõrad pea ülepäeva sisse-välja…
Windows Defender on kõigile tasuta kättesaadav ning sisaldab hästi toimivat reaalajakaitset ja igapäevast automaatset skanneerimist taustareziimil. Kõikide Windows Vista versioonidega on programm vaikimisi kaasas, ent ka Windows XP omanikel poleks paha see oma arvutisse installeerida.
Inglise programmeerija Patrick Robin avastas nimelt, et üks vihasemalt autoriõiguste eest võitlevaid organisatsioone, Motion Pictures Association of America (MPAA) kasutab tema loodud blogimootorit Forest Blog. Iseenesest poleks sellest midagi, Patrick lubab seda täiesti tasuta kasutada, kuid tingimusel, et sealjuures kas viidatakse tema autorlusele ja saidile või siis makstakse 25 naela litsentsitasu. MPAA aga polnud kumbagi teinud. Patrick kirjutab oma blogis, et iseenesest pole tema õiguste väärkasutamises midagi uut, kuid selliselt autorikaitse valvekoeralt poleks ta seda küll oodanud.
Mis MPAA-sse endasse puutub, siis praeguseks on see oma blogi sulgenud, kuid ei seisa nurgas ega häbene, vaid kinnitab, et Patricku blogimootor rippus nende serveris üleval vaid testimiseks.
Piinlik lugu sellegipoolest.
Igaühel meist on õigus privaatsusele, mille hulka kuulub ka isikuandmete kaitse. Samas on ikka veel selgeks vaidlemata, kas suures isikuamdmete kaitsmise tuhinas ei saa mõnikord kahjustada kodanike muud, sageli olulisemadki huvid.
Viimase kahe nädala jooksul on toimunud üsnagi mitu erinevat konverentsi andmete, eriti aga isikuandmete kaitse teemadel. Samas tundub, et käsitlusala on nii mõnelgi puhul jäänud ebamääraseks. Vaatlekski siin kohal natuke, millised andmed üldse on meie sees ja meie ümber ning milliseid neist ja kelle eest tasuks kaitsta.