Tee tööd töö ajal!

dog_at_computer_with_red.jpgMis seal salata, ülaltsiteeritud tõde kipub nüristavas korporatiivkeskkonnas ning tööandja poolt pakutava heakvaliteedilise riistvara viljastavates tingimustes aeg-ajalt ikka meelest ära minema. Kuid kiivalt tööviljakusnäitajaid jälgivatel ülemustel pole põhjust muretseda – viiruse- ja muude IT ohtude tõrjumisega tegelev firma Sophos laskis juba möödunud aastal välja tarkvara, mis võimaldab süsteemiadministraatoritel blokeerida töötaja arvutis mistahes rakendusprogrammid, sealhulgas hinternetitelefon, kiirsuhtlusprogrammid, P2P failijagamine ja, mis kõige hullem, arvutimängud 🙁

Blokeeritavate mängude esialgne, kuid mitte lõplik nimekiri on järgmine:

Age of Empires III, Ensemble Studios, Microsoft
Age of Empires III: War Chiefs, Ensemble Studios, Microsoft
Battlefield 2142, Digital Illusions, EA Games
Caesar IV, Sierra Entertainment
Championship Manager 2007, Beautiful Game Studios, Eidos
Company of Heroes, Relic, THQ
Dawn of War, THQ
FIFA 07, EA Canada EA Sports
Final Fantasy XI, Square Enix
Football Manager 2007, Sports Interactive, Sega
GTR 2, 10tacle Studios
Guild Wars: Nightfall, Arenanet, NCSoft Europe
Just Cause, Eidos Interactive
Lego Star Wars II: The Original Trilogy, Traveller’s Tales
Medieval II: Total War, Creative Assembly, Sega
Microsoft Flight Simulator X, Microsoft Game Studios
Need for Speed: Carbon, EA Canada, EA Games
Neverwinter Nights 2, Obsidian Entertainment, Atari
Rugby 06, Electronic Arts
Sim City 2, Electronic Arts
Sim City 4, Electronic Arts
The First Decade, Electronic Arts
The Sims 2, Maxis, EA Games
The Sims 2: Open for Business, Maxis, EA Games
The Sims 2: Pets, Maxis, EA Games
Warcraft, Blizzard Entertainment
Warhammer 40,000: Dawn of War Dark Crusade, Relic, THQ

Saddami hukkamisvideo – vastikvastikvastik!

saddam-court2.jpgAusõna, mulle ei meeldi vaadata, kuidas inimesi tapetakse. Isegi siis, kui nöör pannakse kaela sellisele paadunud lurjusele nagu Saddam Hussein.

Ärge teie ka vaadake. Seda enam, et F-Secure hoiatab: Saddami hukkamisvideote nime all ringleb internetis W32/Banload.BSW, W32/Banload.BSX ja Trojan-Downloader.Win32.Delf.acc nimelist kraami.

Pangad ei väljasta enam ID-kaarte

pee_esikylg3.jpgTäna, 15. jaanuaril 2007 on viimane päev, mil ID kaarti taotledes saab väljastuskohaks valida pangakontori, teatab Siseministeerium.

Ehk siis teiste sõnadega: ID kaarte saab taotleda ka edaspidi, varem taotletud, kuid veel kättesaamata pangakaardid saab pangakontorist kätte ka. Aga kui te homme lähete Kodakondsus- ja Migratsiooniametisse ID kaarti taotlema, siis lubatakse teil selle kaardi kättesaamiskohaks valida ainult mõni KMA büroodest. Pangakontorid annavad kuu aja jooksul tänaseni nende kontoritesse tellitud ID kaardid tellijaile kätte ning 15. veebruarist, mil nende ja Siseministeeriumi vaheline teenindusleping otsa saab, rohkem ID kaartidega ei tegele.

KMA koondab isikuttõendavate dokumentide väljastamise oma kontoritesse ka seetõttu, et juba lähitulevikus antakse välja esimene biomeetriline pass. Arusaadavalt on sel puhul vaja ka eriti karmilt kontrollida, kas dokumendi omanik ja tema biomeetrilised andmed on ikka üksüheselt seotud.

Vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu määrusele kantakse reisidokumentidesse kaks biomeetrilist identifikaatorit: näokujutis ja sõrmejäljed. Tehniliselt tähendab see, et reisidokumendile lisatakse mikrokiip, millele on elektrooniliselt kantud dokumendi omaniku näokujutis (võetakse Eestis kasutusele käesoleval aastal) ja kaks sõrmejälge (võetakse kasutusele 2009. aastal).

McAfee SiteAdvisor teeb surfamise turvalisemaks

1

Viimati toimetatud 21.dets.2009

Sedamööda, kuidas kurikaelad internetis võimust võtavad, muutub järjest aktuaalsemaks küsimus, kas konkreetsele koduleheküljele võib ikka julgelt surfata või on põhjust karta, et sellelt mõni pahalane külge hakkab. Konkreetse koduleheküle turvalisuse üle otsustamisel on abiks McAfee SiteAdvisor.

2SiteAdvisor on saadaval nii Firefox’ile extension’ina (lisakomponent – programm, laiend browseri täiustamiseks) kui ka Internet Explorer’ile Plug-in’ina. SiteAdvisor aitab kaitsta iga tüüpi veebipõhise rünnaku vastu, kaasaarvatud nuhkvara, reklaamvara, spammi, isegi viiruste ja troojate, veebilehitseja kaaperdamise ja õngitsemise (võltsveebilehed, kus palutakse pettuse eesmärgil sisestada privaatseid andmeid – pangakoode jne) vastu.

SiteAdvisor’i automaatsed testijad kontrollivad pidevalt veebisaite, märkides oma andmebaasi, kas tegu on turvalise või väheturvalise saidiga. Kui kasutada Google või Yahoo otsingut, siis kuvatakse leitud kirjete taha automaatselt märkus, mille järgi saab otsustada, kas ikka tasub sellele lehele minna. Otsustamist kergendab asjaolu, et ka kirjete lõpus olevad ümmargused nupukesed on vastavalt turvalisusele ise värvi – rohelise „linnukesega” on turvalised, kollaste hüüumärkidega tuleb veidi ettevaatlik olla, punase ristiga on kahjulikud. Kirjete lõpus olevatele nupukestele noolega liikudes kuvatakse automaatselt üldinfo lehe kohta ja neile vajutades saab ka põhjaliku analüüsi lehe kohta: kas on probleemne või mitte ja ka seletuse, mis põhjusel pole ta näiteks turvaline. Samas on lehekülastajate kommentaarid – kas peavad saiti heaks või halvaks. Kes soovib, saab ka ise arvamusi lehest lisada, ent selleks tuleb registreeruda. Registreerimisel nõutakse toimivat e-maili aadressi, kuhu saadetakse nn kutse ehk siis link, millele vajutades oledki juba SiteAdvisor’i täieõiguslik kasutaja, kellel on õigusi ka oma arvamusi ükskõik millisest netilehest üles riputada. Selleks tuleb vaid oma koodidega lehele sisse logida.

Ükskõik mis lehel sa ka ei ole, on Firefoxi paremal all nurgas (kella lähedal) Siteadvisor’i ikoon, mis vastavalt saidi turvalisuse astmele muudab värvi (roheline, kollane, punane). Sellele peale klikkides saad muuta sätteid – lülitada sisse või soovi korral välja turvalise surfamise kuvatavad nupukesed, muuta ka otsingus kuvatavad kirjed vastavalt turvalisusele värviliseks (Highlight search result links) või lülitada sisse turvaline teabeedastus (Use SSL communications to server; SSL kohta saab infot siit: http://en.wikipedia.org/wiki/Transport_Layer_Security). Samast saab ka vaadata detailseid testitulemusi lehe koha, millel oled; SiteAdvisor’i välja lülitada, saata tagasisidet SiteAdvisor’i meeskonnale; meeldivuse korral kutsuda sõber SiteAdvisor’it kasutama (Tell a friend) jne.

Teenust on pakutud juba 2005 aastast SiteAdvisor’i nime all, ent 5. aprillil 2006. a. omndas McAfee turvakorporatsioon õigused SiteAdvisor nimele ja nüüd on selle veebilehitsejate abivahendi ametlikuks nimeks McAfee SiteAdvisor. Juba maailma ühe tuntuma antiviirusetõrje looja soov osta SiteAdvisor näitab, et tegu on kasuliku, kiiresti tuntust koguva lahendusega. Usutavasti tänu McAfee enda turvatehnoloogia rakendamisele muutub SiteAdvisor veelgi kasulikumaks ja mugavaks abivahendiks kasutajatele, näidates ära lehed, kust võib pahavara saada ja lugeda kasutajate arvamusi lehe kohta (nii häid kui halbu).

3a

Isiklikult kasutan SiteAdvisor’it juba ammu, olen sellega väga rahul, ja kinnitan, et antav info on objektiivne ja peab paika. Lisaks, olles juba nii pikka aega tegutsemas, on saavutatud kogemus, mida võib arvestada.
McAfee SiteAdvisor on üks huvitavamaid leide ja meeldivalt nutikas lahendus! Kui mingid jobud ei hakka pahatahtlikult anonüümseid tühi-ehk valearvamusi mingi saidi kohta üles riputama, siis pean seda kasulikuks lisandiks kas Firefoxile või Internet Explorerile.

Süsteeminõuded:
• Opsüsteem: Windows Vista/XP,  Mac OS X
• Brauser: Mozilla Firefox 2.0, Internet Explorer 6

Saadaval on nii vabavaraline kui ka tasuline versioon, mille võrdlustabeli leiab siit.

Tõhus abivahend küberkaabakatele

fraud.jpgIT turbeteenuseid pakkuv RSA kirjeldab põnevat õngitsemispettuste tööriistakomplekti, mis erineb traditsioonilistest nii mugava graafilise kasutajaliidese kui ka universaalsuse poolest – õngitseja ei pea nüüd enam ostma iga rünnatava saidi jaoks eraldi tööriistakomplekti, vaid saab rünnakuobjekti kujunduse kiirelt ja lihtsalt importida.

Komplekt põhineb nn vahemeheründel, mille käigus seatakse üles mõne usaldusväärse e-panga või internetipoega äravahetamiseni sarnane võltssait, seejärel aga saadetakse ohvrile elektronkiri, millega too kohale meelitatakse. Kui siis ohver midagi kahtlustamata oma iskikuandmeid, kasutajatunnuseid ja paroole sisestama hakkab, satuvad need otse pättide kätte, kes seejärel ohvri ja tema raha liigset aega raiskamata lahku viivad.

Kirjeldatud rünnaku ohtu saab vähendada, kui kasutada turvakriitilisematesse rakendustesse sisselogimiseks ID-kaarti.