“Delfi seadus”, Lõuna-Korea variant

Alates käesoleva aasta juunist peavad lõunakorealased oma Delfi-laadsetes portaalides kommentaare postitades tegema seda oma õige nime all – seda juhul, kui praegu nende Rahvusassamblees menetlusse minev seadus selleks ajaks vastu võetakse. Seadus puudutaks veebisaite, millel on rohkem kui 100 000 külastajat päevas. Seadusega loodetakse võidelda anonüümse küberkuritegevuse vastu, kohalikud inimõigusaktivistid seevastu nurisevad, et nii võetakse kodanikelt konstitutsiooniline õigus vabalt oma arvamust avaldada.
Allikas: The Korea Times

Kui tõmbad, siis arvesta tagajärgedega!

donkey.jpgFailijagajate ringkondades levivad kuuldused, et MPAA (Motion Picture Association of America, filimilevitajate õiguste kaitsega tegelev organisatsioon), õigemini selle palgatud firmad on pannud püsti omaenda failijagamisserverid ning jagavad nende kaudu populaarsemate filmide ja muu põneva kraami nimedega faile. Lähemal uurimisel osutuvad MPAA poolt jagatavad failid kas tühjadeks või sisaldavad ühevärvilist ekraanipilti. Tõmbajate IP aadressid muidugi salvestatakse, aadressi omavatele internetiteenuse pakkujatele aga tehakse ettepanek piraatlusevastased abinõud tarvitusele võtta.

Eesti Vabariigi Karistusseadustiku järgi karistatakse teose autori või autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja varaliste õiguste rikkumise eest rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Filmide, muusika, mängude ja muu sellise autoriõigustega kaitstud toredate asjade tõmbamine failivahetusprogrammi abil ilma autorile või õigemini teose levitamisega tegelevale organisatsioonile tasu maksmata ongi tavaliselt autori või autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja varaliste õiguste rikkumine, IP aadressi järgi aga on võimalik ka rikkuja kindlaks teha.

Vistat ja IE-d häkkima!

vulnerability.jpgVerisign’i infoturbeosakond iDefense Labs paneb nimelt välja 8000-dollarise preemia iga Windows Vistas või Internet Exploer 7-s avastatud turvaaugu eest, lisaks veel 2000-4000$ töötava koodi eest, mis mis võimaldab avastatud turvaauku kasutada. Käesolevas kvartalis antakse välja kuni kuus 8000$ preemiat.

Mõistagi on iDefense Labs-i eesmärgiks osta nende kahe levinud toote turvaaugud kokku enne, kui pätid ja kaabakad neid omakasu eesmärgil kasutama hakkavad.

Kas hotelli internetiühendust tasub usaldada?

conciergerie.jpgMichael Herf jutustab oma blogis, kuidas ta Mauil kohaliku hotelli internetiühendust kasutades avastas, et kõik tema brauseri sooritatud päringud suunatakse lisaks tavalisele proksile veel läbi reklaamteenuse, mis lisaks hotelliidentikaatorile jälgis ka muid väga täpseid kasutajaandmeid ning isegi HTTPS-päringuid. Internetiühenduse pakkuja Superclick aga lubab oma teenust kasutavate hotellide ja konverentsikeskuste juhtidele “veelgi täpsemini suunatud reklaamteateid ning võimalust teenida rohkem tulu”.

Superclick tegutseb küll põhiliselt Ameerika Ühendriikide, Kanada ja Kariibi mere hotellides, kuid vägagi võimalik, et sarnaseid reklaamteenuseid kasutavad ka mujal maailmas asuvate hotellide internetiühenduse pakkujad. Seega ei tasuks sülearvutiga ringi reisides minetada ettevaatust internetiga ühendumisel. Kui teil ei ole võimalik luua VPN-ühendust serveriga, mida te usaldate, siis mõelge põhjalikult järele, enne kui üle kaitsmata ühenduse oma postkasti või mõnda teise paroolidega kaitstud kohta sisse logite.

Ma ei ütle, et hotellide internetiühendus on tingimata ja igal pool ebaturvaline, kuid ettevaatlik tasub olla sellegipoolest.

Muusikatööstuse surm?

record.jpgSedapuhku ähvardab seesugune kuri saatus plaadifirmasid mitte pahade piraatide tõttu, kes netist tasuta muusikat tõmbavad ja lugupeetud muusikatöösturid raske vaevaga teenitud rahast ilma jätavad – surmahoop ähvardab hoopis nende seadusekuulekate melomaanide käe läbi, kes netist tõmmatud muusika eest ka korralikult maksavad.
Nimelt on esmakordselt ajaloos Briti muusikaedetabelisse sisse murdmas punkbänd Koopa, mis levitab oma muusikat ainult internetis. Bändiliikmete endi sõnul pole kaugel aeg, mil muusika levitamiseks on vaja ainult talenti, ustavaid fänne ning internetti. Kui tõesti peaks minema nii, et muusikamaailmas läbilöömiseks pole enam vaja orjastavaid plaadilepinguid, on see muusikatööstusele veel halvem uudis kui mp3-formaadi väljalase.

1. jaanuarist arvestatakse Briti muusikaedetabelites ka neid singleid, mida ei müüda füüsilistel helikandjatel. Nimetatud muudatus avab edetabeli ka internetist allalaaditavatele teostele.

200 juhtivat spämmitootjat annavad 80% maailma spämmist

250px-spam.jpgInternetis spämmiliiklusel silma peal hoidva projekti Spamhaus hinnangul on 80% internetis ringleva spämmi taga 200 spämmerite rühmitust, mis omakorda koosnevad 500-600 elukutselisest spämmerist, kes pidevalt vahetavad nii asukohta kui aliasi. Spamhausil on olemas ka nende nimekiri.

Nimetatud tegelased liiguvad tavaliselt ühest “spämmisõbralikust” võrgust teise, valides tegevuspaigaks peamiselt Aasias või Lõuna-Ameerikas asuvad serverid. Sageli hakkavad nad ka ise niiöelda “võrguteenuse pakkujateks”, süüdistades spämmi laialisaatmises oma olematuid “kliente”. Avastamise ja blokeerimise korral panevad nad oma “võrguteenuse kinni”, avades samas kohe uue.

Hetkel juhib kõige hullemate spämmerite TOP 10-t  Odessa päritolu Alex Blood, tuntud ka kui Aleksei Poljakov, paljude botnettide omanik ning lasteporno, ravimite ja kinnisvaraspämmi levitaja.  Teisel kohal on Vene-Ameerika päritolu Leonid Kuvajev, tuntud ka kui BadCow, kes saadab põhiliselt viiruste ja troojalaste abil loodud botnettide kaudu piraattarkvara, ravimite ja pornoviidete spämmi. Auhinnalisel kolmandal kohal püsib praegu Michael Lindsay Californiast. TOP-ist leiab lisaks eelpoolnimetatutele veel ühe ameeriklase, ühe tegelase Hongkongist, Ukrainast ja Iisraelist ning  kolm venelast.