ID kaardi kehtivusaeg lüheneb viiele aastale

pee_esikylg3.jpg

Kodakondsus- ja Migratsiooniamet tuletab meelde, et alates 1. jaanuarist 2007. a. väljastatavate ID kaartide kehtivusaeg lüheneb seniselt kümnelt aastalt viiele aastale.

Alates esimesest jaanuarist kantakse isikutunnistusele kuni viis aastat kehtivad sertifikaadid ning dokument väljastatakse samuti viieaastase kehtivusajaga. Seega ühtlustub isikutunnistuse ja sertifikaatide kehtivusaeg. Varem oli sertifikaatide kehtivusaeg kolm aastat ning isikutunnistus anti välja maksimaalselt kümneks aastaks.

“Dokumentide kehtivusaja lühendamine tagab tänapäevases kiiresti arenevas tehnoloogilises keskkonnas dokumentide suurema võltsimiskindluse. Sertifikaatide ja isikutunnistuse kehtivusaja ühtlustamine säästab aga inimesi sertifikaatide uuendamise vajadusest,” sõnas Kodakondsus- ja Migratsiooniameti peadirektor Mari Pedak.

Tulenevalt riigilõivuseaduse muudatusest tõuseb alates esimesest jaanuarist isikutunnistuse taotlemise riigilõivu soodusmäär. Senise 25 krooni asemel tuleb alla 15-aastasele lapsele; keskmise, raske või sügava puudega isikule ning üldtingimustel Eesti vanaduspensioni ikka jõudnud inimesele isikutunnistuse taotlemisel tasuda riigilõivu 50 krooni. Isikutunnistuse taotluse tavalõiv on endiselt 150 krooni.

Uuendusena avaneb esimesest jaanuarist võimalus taotleda isikutunnistuse väljastamist kiirkorras. Analoogselt kiirpassiga tuleb selleks esitada eraldi taotlus Tallinnas Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Mustamäe, Sõle või Lastekodu 48 teenindusbüroos, kus dokument ka viie tööpäeva jooksul väljastatakse. Riigilõiv kiirtoimingu eest on 500 krooni.

Viidake, sõbrad, viidake!

Tegime ka paar bännerit, mille abil meie sõbrad saavad meie saidile viitama hakata 🙂

Sellised:

Bännereid saab ka lingi alt “Viitamine” lehe paremalt ülanurgast ehk siis siit.

Kui kellelegi suurus, värv vms ei sobi, siis oleme valmis igale ühele rätsepatöö korras sobiva bänneri tegema 🙂 Anna aga teada – mart.parve@vaatamaailma.ee!

LHVd kasutati petuskeemiks USA börsil

nyse_sm.jpgUSA väärtpaberiinspektsioon avastas pettuse, millega Vene kodanik kasutas investeerimispanga LHV teenuseid, et varastatud paroolide abil ebaseaduslikult aktsiahindu kergitada. Investeerimispanga Lõhmus Haavel & Viisemann (LHV) osalus juhtumis on kaudne. Venelane teostas oma Kesk-Ameerika riigis Belizes registreeritud ning Tallinnas tegutseva ettevõtte Grand Logistici tehingute jaoks LHV väärtpaberikontot USA internetimaaklerifirmas Interactive Brokers, vahendas MSN Money.

Börsimaakler Jevgeni GaÅ¡itÅ¡ev varastas USA võimude väitel internetimaaklerifirmades avatud väärtpaberikontode paroole, kirjutas juhtumist New York Times.

Inspektsiooni sõnul otsis GaÅ¡itÅ¡ev esmalt enda arvele väikeettevõtete osakuid, kelle aktsiad harva omaniku vahetavad. Seejärel soetas ta varastatud paroolide abil võõraste inimeste väärtpaberikontodele osakuid, et sellega aktsia hinda tublisti kergitada. Järmise sammuna müüs ta oma arvele soetatud väärtpaberid juba kuni 158-protsendilise kasumiga maha.

USA võimude teatel avas GaÅ¡itÅ¡ev oma väärtpaberikonto 30 000 dollari eest ja võttis seitsme nädala möödudes umbes 350 000 dollarit ehk 4,2 miljoni krooni kasumit välja. Komisjoni andmetel toimus 28. augustist kuni 13. oktoobrini tehinguid 21 erineva väärtpaberiga. GaÅ¡itÅ¡ev elab väidetavalt Peterburis, kuid viibis pettusskeemi teostuse ajal Eestis.

New Yorgi kohus tõkestas kasumi väljaviimise USAst. Inspektsiooni akvokaadi sõnul oli raha siiski juba Eestisse jõudnud, kuid siinsed võimud oli arve sulgenud. Ta lisas, et Eesti võimud on olnud väga koostööaltid.

MSN Money viitab ka sellele, et Lõhmus Haavel & Viisemanni töötaja [Kristjan Lepik] maksis [augustis] 550 000 dollarit kohtuvälise lahendina. USA väärtpaberiinspektsioon väitis toona, et LHV töötajad on väärtpaberitega kauplemisel kasutanud konfidentsiaalset informatsiooni.

Allikas: etv24.ee

Miinus-miljardikroonine üllatus pangakontol

brother_fax_2820.jpgÄripäev vahendab: Saksa IT-miljardär Peter Mikutta süüdistab Citibank’i, et viimane on hooletuse tõttu lasknud Mikutta pangakontolt jämedalt miljard krooni varastada. Suuremastaabilise pangapettuse tegi võimalikuks tehniline lahendus nimega faksipank.

“Mis pagana asi see küll on?!” imestaks enamus eestlasi kuuldes sõna “faksipank”. Väga lihtne – see käib nii, et pangaklient saadab panka faksi: “Tere sir’id, palun kandke minu kontolt selline-ja-selline summa sinna-ja-sinna kontole! Aitäh! Teie klient. Allkiri.” Mõnikord nõutakse kliendilt ka koodilehelt õige koodi lisamist faksile, mõnikord helistatakse kliendi sellele telefoninumbrile, mis klient pangale on andnud. Mõnikord ka mitte.

Olles ise mõnevõrra kursis mitmete muu maailma kaug-panganduse süsteemidega, võin kokkuvõtlikult nentida, et Eesti pangad teevad klientide turvalisuse kaitsel väga-väga head tööd. Ja ID-kaardi-põhise autentimise laienemine suurendab seda turvalisust veelgi. Niisiis erinevalt õnnetust Saksa ärimehest võime meie suht-koht kindlad olla, et järjekordselt oma kontoseisusid vaadates ei taba meid muud üllatused kui ehk need, mida oleme jõuluÅ¡opingu tuhinas ise põhjustanud 😉

EENet-i veebimajutusserveri ründamise materjalid edastati politseile

Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk (EENet) teatab, et pöördus Lõuna Politseiprefektuuri poole avaldusega veebimajutusserverisse sissemurdmise kohta.

Mõned nädalad tagasi sattus rünnaku ohvriks üle saja haridus-, teadus- ja kultuuriasutuse kodulehe. Pühapäeva varahommikule vaatamata sai kannatada mitme asutuse töö, sest võrgust eemaldati rünnaku alla sattunud server. Uus teenusteserver käivitati kiiresti. Taastati veebilehtede sisu ja vahetati tarkvara, samuti kontrolliti uue keskkonna turvalisust. EENeti spetsialistide kiire tegutsemine aitas vältida halvemat. Taastada õnnestus jäljed, mida sissemurdjad olid asunud hävitama. Serverirünnakut puudutav materjal on antud politseile menetlemiseks, kirjutab EENet oma teates.

Vaata Maailma toob Eestisse “Igaühe ID-kaardi lugeja

omnikey-1.jpg

Omnikey juhatuse liige Volker Kunz ja SK turundusjuht Andres Aarma lepingut allkirjastamas. (Foto: M. Parve)
Vaata Maailma Sihtasutuse ja OMNIKEY vahel täna allkirjastatud raamleping toob Eesti arvutikasutajateni senisest kaks kuni kolm korda soodsamad ID-kaardi lugejad. Aastatel 2007-2009 jõuab Eestisse kuni 600 000 ID-kaardi lugejat, mille levitamises osalevad Eesti suurimad organisatsioonid.

“Vaata Maailma ja Sertifitseerimiskeskuse korraldatud rahvusvaheline ID-kaardi lugejate hange andis hea tulemuse. OMNIKEY lugeja hind jääb lõpptarbijale alla 100 krooni, mis on täna turu keskmisest hinnast kaks-kolm korda soodsam,” ütles SK turundusjuht Andres Aarma.

“ID-kaardi elektroonilise kasutuse võimalused kasvavad: näiteks tekib uuel aastal võimalus asutada ettevõte 2 tunniga kasutades selleks ID-kaarti. Kevadel on taas kõigil kodanikel võimalus kasutada oma ID-kaarte Riigikogu valimistel e-hääletamiseks,” ütles Aarma. “Ning jätkuvalt on ID-kaart kõige mõistlikum viis internetipankade kasutamiseks – eriti neile, kellel taskus mitme panga PIN-kalkulaatorid või koodikaardid.”

“SEB Eesti Ühispank on oma klientidele pakkunud taskukohase hinnaga ID-kaardi lugejaid juba aasta aega. Sõlmitud koostöölepe teeb soodsa hinnaga ID-kaardi lugeja kättesaadavaks kõikidele soovijatele,” täpsustas Aarma.

“Esimene kaardilugejate partii mahus 50 000 lugejat on peagi kohal ning läheb Hansapanga, Elioni, Krediidipanga, PRIA, Vabariigi Valimiskomisjoni, e-Kooli ning teiste organisatsioonide klientidele ja koostööpartneritele. Esimesed lugejad peaks kasutajateni jõudma uue aasta jaanuari jooksul. Kaardilugejate tellimisest huvitatud organisatsioonid võivad saata oma soovid e-kirjaga Sertifitseerimiskeskusse aadressile info[ät]sk.ee,” ütles Aarma.

“OMNIKEY püsiklientide hulka kuuluvad näiteks Microsoft, Briti Terviseamet (NHS), USA Lennujõud, Siemens, Union Bank of Switzerland ja paljud teised,” ütles Omnikey juhatuse liige Volker Kunz. “Meil on hea meel pakkuda Eestis, kus on väga arenenud e-teenuste võrk, meie lugeja mudelit CardMan ® 1021.”

“Antud kaardilugeja mudeli puhul saab organisatsioon seda ise kujundada: trükkida peale oma logo ja panna oma pakendisse,” lisas Aarma.

Eestis on välja antud üle 1 miljoni ID-kaardi, seega on kaart pea igal täisealisel kodanikul ning kõigil elamisloa alusel Eestis elavatel välismaalastel. 2006. aasta maikuus sündinud Arvutikaitse 2009 algatus on Vaata Maailma Sihtasutuse peamiste rahastajate (Hansapank, SEB Eesti Ühispank, EMT ja Elion) ja Eesti Vabariigi ühine ettevõtmine arvutikasutuse turvalisemaks muutmiseks. Kolme aasta jooksul rahastavad osapooled Arvutikaitse 2009 algatust 60 miljoni Eesti krooniga.

OMNIKEY, ASSA ABLOY kontserni liige, on maailma suurimate kiipkaarditehnoloogia tootjate hulka kuuluv ettevõtte. Ettevõtte peakontor asub Saksamaal Wallufis.