Microsoft soovitab mitte avada tundmatuid Wordi faile

virus.jpgMicrosoft teatab turvaaugust, mis võimaldab nakatada kasutaja arvuti pahatahtlikku koodi sisaldava Wordi dokumendifaili avades. Turvaauk puudutab Microsoft Word 2000, Microsoft Word 2002, Microsoft Office Word 2003, Microsoft Word Viewer 2003, Microsoft Word 2004 for Mac ja Microsoft Word v. X for Mac kasutajaid, samuti Microsoft Works 2004, 2005, ja 2006 kasutajaid.

F-Secure’i andmeil sisaldavad nakatunud failid Trojan-Downloader.Win32.Cryptic.ec, Trojan-Downloader.Win32.Cryptic.f ja Trojan-Downloader.Win32.Tiny.y nimelisi pahalasi.

Microsofti eelinformatsiooni kohaselt 12. detsembril väljalastavad turvaparandused nimetatud turvaauku ei lapi, seega tuleks jätkuvalt hoiduda tundmatute Wordi dokumentide avamisest, eriti kui need tulevad tundmatutelt saatjatelt.

Eesti kaitsejõud asuvad võitlusse küberkuritegevusega

nato.gifKaitseministeerium esitles täna kooperatiivse küberkaitse kompetentsikeskuse programmi. Prograami raames luuakse Eestisse NATO kooperatiivse küberkaitse kompetentsikeskus, mille ülesandeks on Eesti infrastruktuuridele suunatud küberrünnakute analüüs ja klassifitseerimine ning erinevate rünnakute simuleerimine. Samuti tegeleks keskus NATO liikmesriikide käsutuses oleva küberkaitsealase kompetentsi koondamise ning spetsialistide väljakoolitamisega.

Keskus luuakse Kaitsejõudude Side- ja Infosüsteemide Väljaõppe- ja arenduskeskuse baasil ning peaks käivituma 2008. aastal. Kaitseministeeriumi julgeolekuosakonna juhataja Meelis Oidsalu sõnul loodav keskus konkreetseid küberrünnakuid esialgu tõrjuma ei hakka, peamiselt tegeldakse kontseptuaalsete küsimustega.
Kaitseministeerium märgib, et terrorismiajastul on küberruum ja selle kaitse muutunud sisejulgeoleku küsimusest riigikaitseküsimuseks. Kübersfääris segunevad kuritegelikud ja terroristlikud huvid ning vahendid nende realiseerimiseks.

Lisaks sõlmiti erinevate (Hansapank, Ühispank, EMT, Sertifitseerimiskeskus jt) Eesti asutustega küberkaitse alane koostööleping, mis näeb ette ühise koostöö küberrünnakute tuvastamisel ning nende ennetamise valdkonnas ja
võimalike vastumeetmeid.

Internetti kasutab enam kui pool Eesti elanikkonnast

TNS Emor avaldas uuringu tulemused, mille kohaselt 60% ehk 730 000 Eesti 6-74-aastastest elanikest kasutab internetti. Võrreldes aastataguse uuringuga on internetikasutajaid 35 000 inimese võrra juurde tulnud. internet-security.jpgKommentaariks niipalju, et uued internetikasutajad on lisandunud järjest karmimasse keskkonda: poole aastaga on spämmi hulk kolmekordistunud, viirusi on küll vähem, kuid kuritegelikud rünnakud identiteedivarguste, paroolipüügi, pettuste ja muu sellise näol on võtnud märksa suurema ulatuse, samuti on kasvanud küberkuritegevuse saagiks langenud raha hulk.
Internetis ringiliikumine nõuab järjest suuremat ettevaatlikkust ning taustateadmisi, arvutikaitse.ee püüab viimaste levitamisel igati abiks olla.

Messengeri kaudu levib järjekordne troojalane

Paljud Messengeri kasutajad on alates nädalavahetusest, eriti aga täna saanud sõpradelt sõnumi, mis näeb välja umbes selline:

check 😛 http://www.picture2models.info/index.php?pic2038.jpg

Hiljem üle küsides ei tea saatja nimetatud lingi saatmisest midagi. Neil, kes saadetud linki klõpsinud, avaneb brauseriaken ning neil palutakse alla laadida justkui pildifail, mis aga tegelikult on käivitusfail. See installeerib arvutisse troojalase, mis kirjutab üle mõned süsteemifailid ning asub iseenast Messengeri kontaktilistis olevatel aadressidel paljundama. Muudetakse ka Internet Exploreri avalehekülg.

Soovitame kasutada oma tervet mõistust, mitte klikkida uisapäisa teile saadetud linke ning küsida alati üle, miks teie eestikeelne sõber teile ingliskeelseid sõnumeid saatma on hakanud.

Tundub, et enamlevinud viirustõrjujad suudavad troojalase ära tunda. Uuendage oma viirusdefinitsioone ning laske kõik MSN-i vahendusel saabuvad failid üle skännida!

Kui teie arvutis siiamaani ei ole viirustõrjet, paigaldage omale tasuta AVG.

10 võimalust kõvaketta rikkumiseks

Andmetaastusfirma Ontrack Data Recovery koostas nimekirja 2006. aastal ette tulnud märkimisväärsetest õnnetustest, mille tagajärjel tuli neil mitmesugustelt andmekandjatelt infot taastada. Kindlasti on nimekiri huvitav ja õpetlik ka arvutikaitse.ee lugejaile.

top10-helicopter-100.jpg10. Ühe suure ülemaailmse telekommunikatsioonifirma töötaja pillas oma sülearvuti Monaco kohal hõljuvast helikopterist. Andmed õnnestus taastada.

9. Lennuks Londonist Varssavisse pakkis üks reisija oma tualett-tarbed sülearvutiga samasse kotti. Lisaks ülejäänud koti sisule tuli inseneridel ka kõvakettast Å¡ampoon välja pesta.

8. Briti koomik Dom Joly pillas maha oma sülearvuti. Tööamast lakkas ka kõvaketas, millel olid tema teleÅ¡õu jaoks hädavajalikud 5000 fotot, 6000 laulu, koomiku pooleliolev raamat ja kõik tema sõnavõtud ajakirjanduses. Sedapuhku võtsid kahjukannatajaga ühendust andmetaastajad ise, kui olid ajalehest lugenud õnnetu koomiku ahastavat lugu.

7. Pärast ühe Ühendatud Kuningriigi uurimisinstituudi arvutiteaduskonnas toimunud põlengut taastati kolmekümnest suitsu- ja veekahjustusi saanud arvutist kokku umbes terabait andmeid.

6. Välisele kõvakettale vedelema jäetud banaan imbus pikkamööda läbi selle korpuse ja rikkus vooluringid. Ketas õnnestus puhastada ja niikauaks käima saada, kuni sellel olnud andmed õnnestus kätte saada. Banaani taastada kahjuks ei õnnestunud.

5. Inimesed jätavad päris sageli sülearvuteid sõidukite rataste alla. Näiteks 2006. aastal taastasid Ontracki töötajaid andmed läptopist, mis jäi lennujaamas reisijaid vedava veoki alla, ning seitse kõvaketast seljakotist, millest veoauto üle sõitis.

4. Mehele, kes formaatis oma kõvaketta üle mitte üks ega kaks, vaid kümme korda, meenus lõpuks, et kõvakettal oli ikkagi olulisi andmeid, mida tal oleks veel vaja läinud. Ka need andmed õnnestus taastada.

3. Turist, kes saabus tagasi oma unistuste reisilt Barbadosele, avastas kurva tõsiasja: talle “veekindlana” müüdud digitaalkaamera seda siiski päriselt ei olnud… Troopikakalade pildid said siiski päästetud.

2. Ülikooliprofessor, kes kuulis oma uuest lauaarvutist krigisevat häält, otsustas tüütu kriuksumise lõpetada WD-40 abil, mida ta arvutikasti pihustas. Kriiksumisprobleemi see muidugi lahendas ning ka andmed said hiljem taastatud.

top10-socks-100.jpg1. Kõvaketas on õrn asi ning transportimiseks vajab see raputamist ja loksumist pehmendavat pakendit. Kahjuks selgus, et vanad sokid, mille sisse pakituna üks klient kahjustada saanud kõvaketta taastajatele saatis, ei paku siiski vajalikku kaitset, ning lisaks asjakohasele odöörile tuli andmetaastajail tegemist teha ka algsest märksa enam kahjustunud kõvakettaga.

Telefone ähvardavad SMS-troojalased

mobile_phone_virus_b.jpgSaksa arvutiturbefirma SecurStar ärijuht Wilfried Hafner väidab, et on loonud SMS-i teel leviva troojalase RexSpy, mis võimaldab enamiku mobiiltelefonidest teha pealtkuulatavaks. Hafner ütleb end olevat avastanud turvaaugu, mida saab ära kasutada operaatorite poolt telefoni seadistamiseks saadetavate süsteemsete SMS-ide abil – nimelt ei kontrollid telefonid selliste SMS-ide päritolu ja ka saajale jääb selline sõnum täiesti märkamatuks. Ründaja võib lugeda kõiki nakatunud telefonist saadetavaid ja sellega vastuvõetavaid SMS-e ja pealt kuulata kõnesid, nakatunud telefoni saab kasutada ka telefoni aadressiraamatu ning troojalase enda edasisaatmiseks.

Otse loomulikult pakub SecurStar ka oma Windows Mobile keskkonnas töötavaid tooteid nimetatud pahalasega võitlemiseks.

Kuna Hafner on kirjeldatud troojalast seni demonstreerinud ainult oma isikliku telefoniga, ei kaldu turvaspetsialistid sellise troojalase olemasolu praegu veel sajaprotsendiliselt uskuma.