Kui ohtlik on piraattarkvara?

Pahatihti otsivad inimesed netist endale piraatset tarkvara sh igasugu viirusetõrjeid,mänge,lihtsalt tarkvara,mis tegelikult on tasuline aga teatud kohtadest inimene saaks need tasuta.

Tegelikult see pole nii!

Palju illegaalset tarkvara mida kuskilt, kas siis p2p programmidest või muul viisil tõmmatakse on nuhkvara ja viirusi täis!

Võtame nt Limewire,Morpheus,Emule või ka Bearshare.(enamlevinuvad)

Tootja kodulehel on küll: No spyware,No viruses…

Tegelikult see pole nii…enamjaolt filmid on viirustest puhtad aga programmid(viirusetõrjed,igasuguste programmide PRO versioonid jm programmid)on viirusi täis kuigi väidetakse et ei ole.

Ei tasu ka kõike uskuda mis netis ja p2p programmides räägitakse!

Veel nt :http://www.gamecopyworld.com Need kõik lehed,asjad jm on viirusi ja nuhkvara täis
http://www.cracks.am (ärge isegi avage!!!)
http://www.astalavista.com
http://www.crackfind.com Just nendelt lehtedelt ongi endale kergeim viis
http://www.megagames.com nuhkvara, viirus leida!
http://www.serials.ws
http://www.deluxnetwork.com
http://www.subserials.com
http://www.crackfind.com
http://www.trinsic.org
http://www.crackz.ws
http://www.trinsic.org
http://gamefix.free.fr
http://cracks4u.us Ja neid lehti on kümneid üle maailma
http://crack.ru
http://www.darkserials.com
http://www.astaserials.com

Paroolid jätkuvalt kleepsuga monitori küljes

Massachusettsis asuv IT konsultatsioonifirma Nucleus Research väidab oma uurimises, et iga kolmas arvutit kasutav töötaja kirjutab oma paroolid lihtsalt paberile. Seega on arvutivõrkude paroolipoliitika kõige nõrgemaks kohaks mitte paroolide lihtsus ning nende vahetamise ebapiisav sagedus, vaid inimesed, kes neid paroole kasutama peavad.

Nucleus Research’i hinnangul võib kasutajate harimine küll mõnevõrra vähendada inimfaktorist tingitud turvariski , kuid tõhusamaks juurdepääsuõiguste kontrolliks tuleks kasutada midagi muud peale paroolide, näiteks biomeetrilist isikutuvastust.

Arvutikaitse.ee arvates on ka biomeetrial omad turvariskid – puhtmehaanilisel sõrmejälje või silma võrkkestakujutise lugemisel võib olla nõrgalt tagatud, et autenditav ikka tõepoolest füüsiliselt kohal viibib ja oma vaba tahet väljendab. Meie hinnangul on hetkel turvalisimaks elektrooniliseks autentimisvahendiks ID kaart.

Nucleus research küsitles 325-t arvutikasutajat ning jõudis järeldusele, et paroolide lihtsus või keerukus ning nende vahetamise sagedus või vahetamise nõude puudumine ei mõjuta suuresti lõppkasutaja käitumist: üks töötaja kolmest kipub oma parooli paberile kirjutama ka siis, kui see on suhteliselt lihtne ning selle vahetamist ei nõuta. Üleskirjutamise sagedust ei mõjuta eriti ka vajadus meeles pidada mitut salasõna.

Salasõna üleskirjutamise põhjus on lihtne: inimesed kardavad, et neil ei püsi see meeles, ega oska leida paremat moodust salasõna säilitamiseks. 70% kasutajatest vajab kord aastas IT abi, et taastada ununenud salasõna, 16% vajab niisugust abi kaks või kolm korda aastas, 9% kuni viis korda aastas ning 5% rohkem kui viis korda aastas.

Arvutikaitse.ee soovitab salasõnade meelespidamiseks kasutada mõnd spetsiaalset salasõnade haldamise programmi, näiteks Password Agent’i. See aitab vajaduse korral koostada piisavalt keerulisi salasõnu, säilitab neid krüpteeritud kujul arvutikettal või mõnel muul andmekandjal ning vajab vaid üht salasõna kõigile ülejäänutele ligipääsemiseks. Seda salasõna ei maksaks siis muidugi jälle mõnele paberilehele üles kirjutada.

Password Agent’i saab alla laadida siit, kodukasutajale on see tasuta.

Reklaamvara levib Messengeri kaudu

F-Secure teatab, et oktoobri lõpul on mitmeid MSN Messengeri kasutajaid rünnanud uss nimega Licat.C, Nimetatud pahalane pakub kasutajale klikkimiseks linki, millelt laaditakse ja installeeritakse kasutaja arvutisse mitmesugust kuri- ja reklaamvara.

F-Secure teatab, et käesoleval nädalal on mitmeid MSN Messengeri kasutajaid rünnanud uss nimega Licat.C, Nimetatud pahalane pakub kasutajale klikkimiseks linki, millelt laaditakse ja installeeritakse kasutaja arvutisse mitmesugust kuri- ja reklaamvara.

Väidetavalt Iraanist pärit häkkerid ründasid Eesti Spordiajakirjanike Liitu

Seni teadmata põhjusel on Eesti Spordiajakirjanike Liidu kodulehekülg langenud väidetavalt Iraani päritolu häkkerite viha alla, leheküljele on lisatud vastav sümboolika.
Tegelikult pole ka ime, ESAL kasutab PHPNuke’i neli aastat vana versiooni.

Vastutuse rünnaku eest võttis endale rühmitus nimega Iranian Cyber Hackers.

Kommenteerib Donnie Werner, Zone-h vanemturvaekspert:
“See veebisait kasutab vananenud sisuhaldust – PHP-Nuke 5.6 – Copyright 2002, nii et on üllatav, et seda varem ei juhtunud. Ma kahtlen, kas siin on midagi poliitilist, pigem leiti see häkkerite poolt rutiinse skänni käigus.
Antud näide on heaks illustratsiooniks, kui tähtis on oma süsteeme uuendada. Seda enam, et veebiserver ise kasutab tegelikult Apache’i turvalist versiooni. Kuivõrd tegemist pole aga mitte eraldiseisva serveri, vaid spin.ee hostingukeskkonnaga, siis paraku on ka kõik ülejäänud sellel riistvaral jooksvad saidid tolle turvaaugu kaudu rünnatavad.”

Kas peaks Interner Exploreri üleüldse eemaldama või lihtsalt mitte kasutama?

Internet Explorerit, nagu ka iga teist tarkvara, tuleks regulaarselt uuendada ning paigaldada sellele jooksvalt kõik turvaparandused. Samuti tuleks blokeerida hüpikaknad (ingl. k. pop-ups), failide automaatne allalaadimine ning skriptide automaatne käivitamine.
Internet Explorerit on Windowsist eemaldada väga keeruline ja ega see ole tõtt-öelda ka vajalik – väga paljud huvitavad ja kasulikud saidid ja teenused kasutavad vaid Internet Explorerisse sisse ehitatud funktsioone – muide, ka näiteks praktiliselt kõik online-viirusskännerid, tuntumate arvutitootjate veebipõhised diagnostikavahendid ja palju muud.
Veelkord: korralikult uuendatud ja mõistlikult kasutatud Internet Explorer ei ole kindlasti vähem turvaline kui mistahes teine üldlevinud brauser.

Vaid 6% eurooplastest usaldab välismaiseid internetipoode

Värske Eurobaromeetri uuring näitab, et 27% eurooplastest on ostnud kaupu või teenuseid interneti vahendusel, kuid kolmel juhul neljast eelistatakse seda teha pigem kodu- kui välismaisest internetipoest – vaid 6% EL-i elanikest on ostu sooritanud välismaisest ja 3% väljaspool Euroopa Liitu asuvast internetipoest.

Välismaalt üle interneti kaupade tellimise riskidena tuuakse välja peamiselt raskusi garantii-, tagastus- ja hinnaprobleemide lahendamisel, ohtu langeda pettuse ohvriks ning võimalikke kättetoimetamisprobleeme. Samuti kardetakse, et välismaised tarbijakaitse- ja turvastandardid on madalamad kui kodumaal.

Samas märgib Eurobaromeetri uuring, et tarbijate hoiakud välismaalt ostmise suhtes põhinevad peamiselt eelarvamustel, mitte tegelikel negatiivsetel kogemustel.

Üldjoontes kalduvad eurooplased usaldama kodumaiseid internetikaupmehi rohkem kui teiste Euroopa Liidu liikmesmaade omi ning Euroopa Liidu online-poode rohkem kui EL-ist väljaspool asuvaid. Eriti umbusklikud on välismaal asuvate internetikaumpeeste suhtes soomlased (73%) ja rootslased (64%).

Eesti elanikest usaldaks pigem kodumaiseid online-poode 42%.Eesti elanikest on möödunud aasta jooksul interneti teel midagi ostnud 17%, 4% ostudest tehti mõnest teisest Euroopa Liidu riigist. Neist Eesti elanikest, kel oli kodus internet, tegi viimase 12 kuu jooksul interneti kaudu vähemalt ühe ostu 32%.

Vaid 33% Euroopa Liidu elanikest on valmis kaupu ostma võõrkeeles, 62% jaoks tähendaks võõrkeele kasutamine ostust loobumist. Eesti elanikest oleks võõrkeele vahendusel valmis ostu sooritama 39%.