Petturitest meie seas

Kuna lugu on nii nördimapanev, ebaõiglane ja alatu, avaldan selle artikli korraga nii oma kodulehel kui Arvutikaitse.ee-s. See nahaalne lugu peaks mõtlema panema meist igaüht  – lapsevanemaid ja lapsi, onusid ja tädisid, õdesid, vendasid ning vanamemmesid ja ka taatisid.

Ehkki see lugu ei ole otseselt väga haruldane, on see siiski nii uskumatu ja jahmatav, et peaks südamesse minema igaühele. See lugu peaks inimesi mõtlema panema elu väärtuste üle ja milles need seisnevad, kas jääda ja olla aus või minna kergesti kurja teed. Olenemata ka sellest, et üldkokkuvõttes jäävad selles loos kannatajateks lapsed.

Eessõna

24. detsember,  jõululaupäev, 2009. a. Vaikuse ja rahu päev. Soovide ja toredate kingituste päev. Väike Vincent ootab sära silmades Jõuluvanalt kingitusi. Palju kingitusi, sest teab, et emmel ja issil on Jõuluvanaga kokkulepe. Aga kuuse all on vaid üks kingitus – mängurobot, mis on tegelikult juba aasta aega issi töökabinetis jõulupakki minemist oodanud. Aga rohkem kingitusi pole. Selle asemel, ehkki Vincent on veel väike ja ei saa kõigest päris täpselt aru, räägib issi talle loo sellistest eluväärtustest, mida ei saa osta raha eest. Räägib õiglusest ja valest, südamlikkusest ja hellusest, aga ka sellest, et kingitused ei olegi alati kõige tähtsamad, vaid just see, mis inimeste südames ja hinges peituvad.

Väike Vincent veel ei tea, et ka Haanja metsadesse jääb seekord minemata, ehkki issi talle lubas… Aga mis sellest, kui ka koduste lumiste mändide vahel saab emme ja issiga hullata. Palegi tuleb külla palju häid sõpru ja sugulasi, kes toovad mitmeid kingitusi. Ka issi tööpartneritelt saabub vägev konstruktortool, millega mängimist jätkub kuhjaga. Ja see teeb tuju jälle rõõmsaks.

Algus

Palju on räägitud küberkurjategijatest, kelle läbi võime me igaüks petta saada. Kurjamitest, kes kasutavad ära meie arvutite haavatuvusi ja veebilehitsejate turvaauke. Palju on räägitud petturite poolt e-mailile saadetud linkidest, millele klikates nakatatakse kasutajate arvuteid pahavaraga, ja internetis leiduvatest võltslehtedest (pishing sites), mille läbi varastatakse meie identiteeti või pangakoode. Seda kõike loomulikult meie arvelt rikastumiseks.

Vähe aga on räägitud meie endi seas olevatest petturitest, kes vastupidi eelkirjutatule püüavad ise leida veebilehtedelt turvaauke ja nende läbi saada omakasu. Inimestest, kelle jaoks pole miski püha, kelle moraal ei kannata kriitikat ja keda südametunnistus ei piina. Kusjuures need võivad olla kõige tavalisemad pereinimesed meie endi keskelt, kellel on ka lapsed. Lapsed, kes võivad olla vanemate pettustega kursis ja sellest eeskuju võtta.  Arvata, et eetika ja moraal ei kõlba kuhugi ning edaspidi astuda vanemate jälgedes…

Väljavõte lastevanemate ja pereinimeste sotsiaalvõrgustiku Nupsu.ee eestvedaja Kaarel Veike blogipostitusest:

“ … Siiski kõik süsteemid ei hilinenud nii oluliselt ning detsembris valmistas tohutul hulgal rõõmu Nupsu kasutajatele Nupsu Kinkekaart ning sellega seotud mäng, koodijaht. Kogu detsembri said lapsevanemad (tulevased ja praegused) osa adrenaliinirohkest mängust. Paljud tundsid suurt rõõmu ning mõned isegi viha või masendust, kui meie koodijahi absoluutne geenius Triin suutis mitmeid kordi selle mängu võidu teiste nina eest ära krabada. Viimase koodijahi palusimegi just Temal korraldada.

Nüüd aga räägin Teile selle pika eeljuhatuse peale väga jahmatamapaneva loo, mida ei teadnud koodijahti korraldav Triinuke ega teised Nupsukad. Meie süsteemis oli turvaauk ning selle turvaaugu avastas üks perekond, kes seda agaralt ka ära kasutama hakkas. Selliselt me täitsime Terve detsembri tellimusi, mille eest meile reaalset raha ei laekunud. Kui keegi veel ei tea, siis Nupsu salvestab inimeste liiklust ning seda selleks, et musta stsenaariumi korral aidata kaasa pedofiilide ja pervertide tabamisele. Me ei oleks hetkekski arvanud, et digijälgedest leiame hoopis perekonna, kes ikka ja jälle tellimusi meile esitavad ning meile meie süsteemis leidnud turvaaugust teada ei anna. Niisiis samal ajal, kui algamas oli viimane koodijaht ning Triinuke koodi peitmisega vaeva nägi, suhtlesin mina hoopis ühe kurjale teele läinud emaga.”

Millisest turvaaugust käib jutt, see polegi ehk nii oluline. Alati on nii, et kui püüad midagi täpsemalt seletada, antud juhul turvaaugu iseloomust, siis ikka leidub inimesi, kes soovivad seda leida ja võibolla ka toimimise põhimõtet järele proovida. Aga mõnele võib selline suurepärane ahvatlus saatuslikuks saada. Samamoodi, nagu siinkirjutatud pealtnäha korralikele pereinimestele, kes võibolla polegi nii halvad, aga ei suutnud kiusatusele vastu panna. Ja edasi sai sellest ahelreaktsioon, mistõttu nüüd võib neid nimetada kelmideks ja süüdistada arvutikuritegudes.

Tulem

Selle häbiväärse pettuse tulemusel said kannatada kõik lapsevanemad, kes mängust ausalt osa võtsid. Kannatada said eelkõige nende lapsed, sest mäng oli ju mõeldud just nende jaoks, neile kingituste tegemiseks Nupsu.ee poest. Keegi ei tea, millises trööstitus olukorras võisid sellel raskel ajal olla mõned ausad perekonnad, kes Nupsu.ee mängu abil püüdsid korrakski oma laste ellu rõõmu tuua…. Aga paraku nüüd enamus tuhande ja paarituhandese väärtusega Nupsu kinkekaartidest, mida petturitest ema ja isa saatsid teineteisele, on ainult nende endi kuuse alust kingitustena ehtimas. Kõik need ebaausal teel omandatud kingipakid on reaalselt kinni maksnud Nupsu.ee juht Kaarel Veike omast taskust.

Siin ei saa ka rääkida ahnete petturite nooruserumalusest, sest kolmekümnendad eluaastad eeldavat juba elementaarset küpsust. Kahjuks ei saa rääkida ka lahenduse leidmisest, sest ehkki Kaarel Veikele lubati pettus heastada ja raha tagasi maksta, siis kahetsusest pole siiani veel märkigi.

Helgeid mõtted Kaarel Veike blogipostitustest:

“….Kuid tegelikult tahan ma öelda hoopis seda, et ärme tee teistele sedasi kurja. Kingipakkidel kuuse all pole tegelikult tähtsust. Väärtus seisneb hoopis milleski muus ning eks ma seda nüüd nende jõulude ajal üritangi Vincentile näidata!

…  Kuna meil üleloomulikud võimed puuduvad, siis pidime võtma kasutusele inimlikud võtted, et mitte lasta toimunul meie meelel ja keelel võimust võtta.

…. Ja kuna ma olen ilmselt paadunud optimist, siis tahaksin tuua välja kõik hea, mis sellest puntrast minule isiklikult välja koorus.

Me ei seisnud ühtegi minutit kaubanduskeskuste järjekordades, et osta kingitusi, mis võib-olla saajale isegi huvi ei paku.
Me ei kulutanud ajuvabalt palju raha plastmassile.
Me sõbrad said kingiks just sellise asja, mis Maria hinge ja hellust kõige paremini peegeldavad. Tõeliselt maitsvad jõululeivad rosinate ja muu huvitava kraamiga. “

Kuri lõpp blogipostitustest:

“… See, et mina olen paadunud optimist ning oskan välja tuua halbadest asjadest head, ei anna alust eneseõigustusele ning ei sea tehtud tegu paremasse valgusesse.

…. b) Me oleme sunnitud pöörduma õigusorganite poole ning seejärel süüdistatakse neid kelmuses, arvutikuritegudes ning ühtlasi esitatakse nõue ka alusetu rikastumise asjus. Tegemist on lapsevanematega ning sellise skandaali tagajärjel saab kannatada kogu perekond. Minu viimane soov oleks käia seda rada.”

Suured tänud lastevanemate suurima sotsiaalvõrgustuku Nupsu.ee juhile Kaarel Veike´le , et ta oli nõus seda lugu avaldama.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga