Pühad ja küberkuritegevus

PC tools.com saatsis mulle postkasti kirja, milles hoiatab jõulupühade eel ja ajal järsult kasvava küberkuritegevuse eest.

Nii nagu kõigi suurte pühade ajal  on interneti kaudu tulenevad erinevad ohud  alati järsult kasvanud. Küberkriminaalid teavad juba ette, et paljud, kel pole aega poodides käia, teevad oma kingiostud  läbi interneti. Selliseid inimesi on aga kerge ära kasutada,  risustades nende  e-maili postkaste igasuguste ahvatlevate pakkumistega, milleks ei pruugi olla ainult mõne toote odavmüügist teatamine vaid ka lihtsalt mõne põneva pealkirjaga uudis või kutse osa võtta mõnest online-meelelahutusüritusest nagu näiteks kogupere veebi-mängust. Kirjas olevatel linkidel klikates aga nakatatakse kasutajate arvutid erineva pahavaraga, millest enamuse ülesandeks on varastada ohvritelt pangaparoole.

Eriti ettevaatlik tasuks olla, kui pakutakse ostmiseks mõnda teada-tuntud kallist toodet võileivahinna eest, suunates kasutajad kirjas märgitud lingi abil hiljuti loodud internetikaubamajja. Samahästi võib tegu olla ka tuntud veebikaubamaja kodulehegaga, mis on aga osavalt võltsitud. Sisestatud pangakoodide- ja kasutajaandmete abil saavad kurjategijad “volitused” kasutajate pankadest raha välja võtmiseks. Veel kurvem on lugu siis, kui kasutaja ei oska riske hinnata, ning sooritab ostu võlts-kaubamajast, saates ise teatud summad kurjategijatele. Sel juhul jäädakse ilma nii rahast kui ka krediitkaardi andmed lähevad küberkurjamite kasutusse.

Kõikide taoliste reklaamkirjade suhtes tuleb alati olla skeptiline ja meeles hoida eesti vanasõna – 9 korda mõõda, üks kord lõika.

Siinkohal tasub meenutada, kuidas lugeda turvaliselt e-maili:

• Kui kasutate arvutisisest meiliprogrammi, näiteks Microsoft Outlook, Mozilla Thunderbird jne, seadistage viirusetõrje neid skanneerima ja /või kasutage spämmifiltreid. Parimateks spämmifiltriteks on minu hinnangul Spamihilator, Spamato, Cactus Spam Filter, Bullguard Spamfilter, Mailwasher.

• Kui kasutate arvutiväliseid meiliteenuseid, näiteks Gmaili, Live Hot suhtluskeskkonda jne, paigaldage veebilehitsejale turvalaiendused nagu McAfee SiteAdvisor, Wot , Netcraft vms, mis hoiatavad pahatahtlikele saitidele sattumise eest. Nimetatud brauserilisad toetavad nii Interner Explorerit kui ka Mozilla Firefoxi. Näiteks Gmaili postkasti avades lisab plugin Wot iga kirjas oleva lingi lõppu veebilehe reitingu -  rohelised rõngagkesed, mis teavitavad ohututest linkidest ja punased rõngad, mille puhul peaks olema väga ettevaatlik neile klikkamisega.
• Isegi kui veebilehitsejatele on paigaldatud turvalaiendused, mis teavitavad veebilehtede ohtlikkusest, siis ikkagi ärge klikake igal pakutaval lingil, kuna paraku ka pishing-võltslehed luuakse alati varem, kui nad avastatakse ja andmebaasi lisatakse.
• Kirjas saadetud kahtlased lingid, veel enam – lingid, mis ei tekita mitte mingisugust kahtlust (sest küberkurjategijate eesmärk ongi esitada kiri selliselt, et see ei tekitaks kasutajas mitte ühtegi kahtlust), tuleks üle kontrollida veebipõhiste lingikontrollijatega, näiteks http://scanner.novirusthanks.org/ ja http://www.novirusthanks.org/scan-website.

• Ärge avage tundmatute inimeste poolt saadetud e-posti manuseid, kaasa arvatud ka sõprade-ja tuttavate poolt saadetud manuseid, kui nende saatmist pole varasemalt kokku lepitud või kirjas endas sellest ei teatata – botneti liikmena võidakse rämpskirju õngitsemislinkidega ja troojamanustega saata ka ilma nende teadmata. Iga e-kirjaga saadetud fail kontrollige alati enne selle avamist viiruse-ja nuhkvaratõrjega üle.
• Suurima ettevaatusega suhtuge kirjadesse, kus küsitakse teie isikuandmeid – aadressi, telefoninumbreid, pangaparoole ja -koode jne. Tõsi ta ju on, et paljud firmad korraldavad e-maili teel mitmeid auhindadega pärjatud reklaamkampaaniaid, et iial ei või teada, kas just äkki mitte seesama justkui turvaline veebileht pole osavalt järgi tehtud võltsing….
• Kui mõni ametlik kiri ei ärata mitte mingeid kahtlusi, siis tegelikult seda kahtlasem see on. Ükski pank ega teine riiklik ettevõte ei saada teile kirju, et kinnitaksite nendes oma panka sisselogimise paroole või muid iskuandmeid. Samuti ükski pakkumine, mis tuleb kirja teel mõnelt tundmatult, milles soovitakse abi ja vastutasuna pakutakse näiteks rahalist protsenti, on võltsing. Emsi Software GmbH juht Christian Mairoll on öelnud kuldsed sõnad: “Kui e-posti teel saadetud pakkumine on niivõrd hea, et olla tõsi, siis ei ole see kindlasti tõsi.”