Päeva tähistatakse üle maailma, käesoleval aastal on läbivaks teemaks laste kaitsmine internetis varitsevate ohtude eest.
Arvutikaitse.ee andis Eesti ajakirjandusele ülevaate arvutikuritegevuse arengusuundadest 2007. aastal, Eesti Pangaliit teatas koodikaartide päevalimiitide alandamisest, Sertifitseerimiskeskus aga esitles ID-kaardi uuendatud paigaldustarkvara.
Internetiturvalisuse alal on praegu olukord üldjoontes selline:
• Huligaanitsevate teismeliste asemele on tulnud rahateenijad.
• Kurikaelu huvitab raha, mitte teie opsüsteemi nässukeeramine.
• Interneti üks loojaid Vint Cerf arvab, et pea iga neljas 600 miljonist internetti ühendatud arvutist kuulub mõnda botneti.
• Kui 2006. aasta juulis saadeti 2,5 miljardit rämpssõnumit, siis novembris juba 7 miljardit. Praeguseks on 10 miljardi piir juba ületatud.
• Probleemiks on tõusnud ka eestikeelne spämm
• Vaid kaduvväike osa rünnakutest on praegu suunatud konkreetse firma või isiku vastu. Massiliselt ja tuntud turvaaukude kaudu rünnata on lihtsam ja odavam.
• Massrünnakute vastu on ka viirustõrjujail lihtsam võidelda. Seni veel…
• Eestit on seni halvimast säästnud meie keelekeskkond
• Võimekaid küberkurjameid meil mõistagi leidub, kuid tark hunt kodu lähedalt ei murra. Samas ei pea olema arvutiekspert, et pahavarakonstruktorit kasutada.
2007 – prognoos:
• Rünnakud muutuvad täpsemaks ja personaalsemaks.
• Pahavara murrab erinevatele platvormidele (Mac, Symbian, Java…) ning mobiiltelefonidesse.
• Lisaks turvaaukudele kasutatakse üha rohkem ära inimlikku lihtsameelsust.
• Uued spämmisuunad: aktsiakursside ja valimistulemuste mõjutamine.
• Anonüümse interneti kõrvale tekib nn. turvainternet.
• Süveneb riiklike institutsioonide kontroll interneti üle (Venemaa, Hiina, USA…).