Kräkkerite sulased – keygen´id ja crack´id

1.piltHillar Põldmaa viitab oma  artiklis CERT Eesti infoturbeeksperdi Anto Veldre humoorikatele näpunäidetele,  kuidas nii mõnigi masohhistlike kalduvustega arvutikasutaja võiks kindla peale sattuda küberkurjategijate ohvriks. Lugesin minagi seda lugu ja korjasin sealt välja põneva lõigu, et asja edasi arendada. Väljavõte artiklist :

„ Kasuta huvitava tarkvara hankimiseks erinevaid P2P keskkondi (e-Mule, LimeWire). Tänapäeval on kuni 30% sealsetest failidest saastunud ning uusim moesuund on pangaviirusega nakatunud key-generator (tead ju küll, see progejupp, mis Sulle litsentsivõtme arvutab). Looduses valitseb tasakaal, arvutiprogrammi pealt kokku hoitud raha kasseerib viirus sinu pangakontolt.”

Kuna Hillar ja Anto asjatundjatena väidavad, et ühtegi hoiatust ei kirjutata niisama (teadaolevalt niisama ei lenda vares ka!), aga mõni nendest veel targem ja veelgi ilusam arvutikasutaja väidab vastulausena, et tegemist on vaid järjekordse hirmutamiskampaaniaga, siis otsustasin kaks osapoolt sõltumatu vahekohtunikuna duellile panna, et tõestada, kummal siis ikkagi õigus on. Loe edasi: Kräkkerite sulased – keygen´id ja crack´id

Küberkurjamite lemmiklehitsejad

1.kass-tulirebane firefoxcatKolme kuu vältel uuris Purewire teadur Paul Royal küberkurjategijate harjumusi veebilehitsejate kasutamise osas ja jõudis järeldusele, et häkkerite lemmikbrauseriteks on Mozilla Firefox ja   Opera.

Vastavalt  uuringutele kasutavad neist Firefoxi 46% ja üllataval kombel Operat 26%, ehkki viimasel on kõigest kaheprotsendiline turuosa.  Trend Micro turvaspetsialist Rik Ferguson möönab irooniliselt, et häkkerid kasutavad väiksema turuosaga brausereid sellepärast, et mitte ise nakatuda viirustesse. Loe edasi: Küberkurjamite lemmiklehitsejad

Ebatavaline viirus W32.Induc.A

delphi-virus3_a

Viimasel ajal on paljudes  kodudes kui töökohtades arvuteid valvavad viirusetõrjed löönud häirekella. Loomulikult niisugused tõrjed, mis on sätitud automaatselt  uuendama pahavaravastaseid andmebaase või on neid värskendatud  käsitsi.  Kindlasti on paljud kasutajad üllatunud, kuna omateada pole otseselt põhjust antud, et arvuti võiks olla nakatunud – pole käidud pahelistel netilehtedel, pole midagi arvutisse tiritud, pole käivitatud kahtlasi faile.

Samasugune üllatus tabas ka mind. Tehes arvutis tavapäraseid toimetusi, viskas mu viirusetõrje ootamatult lahti hoiatusakna ja hakkas paaniliselt teatama viiruse leidmisest. Just nimelt paaniliselt, kuna kurjamit edukalt karantiini suunates leidis ta selle üha uuesti ja uuesti.  Loomulikult asusin kohe uurima, mis viirusega tegu.

Esmapilgul tundus tegemist olema anomaaliaga, võib ka öelda valehäirega, kuna viirusekandjaks nimetati programm, mida mu arvutis polnud olemaski. Kui siis ehk katsetasin seda programmi vast umbes kuu või paar tagasi, aga ebasobivusel kustutasin  koos registrivõtmete ja –väärtustega. Ent asja edasi uurides selgus, et selle viiruse puhul polnudki tegu valehäirega (false positive). Viirus oli suutnud  kohe peale programmi nakatamist teha sellest tagavarakoopia ja peita selle nutikalt ära.

2.w32.induc.a

Viirus avastati alles paar päeva tagasi Sophos Labs viirusteanalüütiku Richard Cohen poolt. Õelvara nakatab rakendusi, mis on kirjutatud programmeerimiskeeles Delphi (üks versioon programmeerimiskeele Pascal edasiarendusest).  Lihtsa ja mugava kirjutamiskeele tõttu kasutatakse seda  paljudes Windows keskkonna programmides, näiteks andmebaase abistavates rakendustes. Viirus otsib nakatunud arvutist  Delphit kasutavad programmid, sisestab neisse pahatahtlikku koodi ning seejärel koostab iseendale uue täitmiskoodi (.exe).

3.induc.a6

Väljavõtteid viiruse kohta erinevatelt tõrjelehtedelt:

  • Arvatakse, et viirus on takistamatult tegutsenud juba pikemat aega, kuna tagasisidena on saadud väga suur hulk nakatunud faile. Kuid needki andmed on saadud kõigest esimese paari päeva kohta. Näiteks peale seda, kui viirusetõrje Avast! lisas signatuuri viirusevastasesse  andmebaasi, leiti esimese 12 tunniga umbes 200 000 nakatunut faili.
  • Viirus levib väga kiiresti iseenda paljundamise teel ja seetõttu nimetavad mõned tõrjespetsialistid  seda ka epideemiaks. Spetsialistide sõnul  kasutatakse  paljunemiseks uuenduslikku ja haruldast tehnoloogiat.

scheme_delphi_forWeb_EN

  • Kuigi viirust ei peeta hetkel eriti ohtlikuks, siis tegelikult veel ei teata, mis otstarbel see kirjutati ja mis on selle eesmärgid. Põhimõttelist kahju see otseselt ei tee, ent viiruse uurimine ja analüüsimine alles jätkub.  Igal juhul kinnitatakse, et veel pole maailmast avastatud sellist viirust, mis oleks kasutajatele täiesti ohutu.
  • Nakatunud faile kustutades jääb siiski mõningane võimalus, et mõne programmi töö saab häiritud.  Nagu öeldud, viirus võib nakatada kõiki ehtsaid ja häid programme, mis kasutavad Delphit. Delphi programmeerimiskeelt kasutatakse palju ka näiteks pankade- ja teiste suurettevõtete andmebaaside rakendustes, mis nõuavad suurel hulgal andmete töötlemist.
  • Arvatakse, et viirusetõrje tootjad saavad kasutajatelt lähiajal hulga teateid valepositiivsetest failidest, mida nende tõrjevahendid on avastanud. See tekitab paju nördimust ka originaal-tarkvara müüjates, kuna nende tooteid kompromiteeritakse,  justkui oleks need viirusekandjaid. Halvemaks aga tuleb pidada olukorda, mil ehtsast programmist viirust leides arvatakse kohe, et tegu on valehäirega  ning välistatakse see viirusetõrje edasisest kontrollist. Sellega antakse viirusele võimalus edasi paljuneda.
  • Nakatumise sümptomid sõltuvad vastavalt nakatatava programmi ülesannetest. Eemaldamine võib olla suhteliselt kerge, ent kui viirus  töötab mäluprotsessides, siis tuleb rakendada täiendavaid abinõusid selle kustutamiseks.
  • Iroonilisel kombel nakatab viirus ka teisi kuritahtlikke programmijuppe, näiteks pangandusliinis levivaid troojaid, mis on kirjutatud Delphit kasutades.

Päästetööd kahjustatud arvutis

Ikka ja jälle tulen umbes-täpselt sama teema juurde tagasi: mida teha siis, kui süsteemi on tabanud krahh. Olen tutvustanud  süsteemitaastajaid,  mis kirjutavad üle kogu kõvaketta , viies arvuti seisu tagasi varasemasse aega, kui kõik veel korras oli, ent vahetevahel võib juhtuda, et hetkeolukorda arvestades on need ebapiisavad.  Näiteks sel juhul, kui süsteemitaastajaid pole sätitud automaatselt ja igapäevaselt faile varundama  ning taastetõmmiseid tehakse käsitsi teatud aja tagant. Sellist taastefailide manuaalset tegemist pooldan ma tegelikult isegi, kuna siis saan kindel olla, et vahepealsel ajal pole mu arvuti nakatunud pahavarasse.

1.Süsteemikrahh (fatal system crash)

Ent just sellesama vahepealse aja jooksul salvestatud dokumendid ja  ka kõik teised failid lähevad süsteemikrahhi korral kaduma. Kui mul oli selleks näiteks alustatud artikkel Arvutikaitsesse ja ma poleks seda ettenägelikult igaks-juhuks varundanud, siis oleksin ikka pahane küll, et pean kõike otsast alustama.  Õnneks on aga võimalusi, kuidas rikkis arvutisüsteemist vajalikud failid kätte saada.

Paragon Rescue Kit 9.0 Express

Rescue Kit 9.0 Express on tasuta erakasutuseks pakutav utiliit, mis võimaldab süsteemi rikke korral päästa arvutisse jäänud olulised andmefailid  (dokumendid, pildid, videod, arhiivifailid jne), salvestades need kas arvuti teisele kettale või USB abil ühendatud irdketastele. Samuti püütakse Boot Corrector’i abil parandada  enamlevinud buutimisvead, kui  alglaadimisfailid on kas kadunud või rikutud, mille tõttu  opisüsteem ei suuda enam avaneda tavapärasel viisil.

Kõige olulisemaks tuleb siiski pidada andmete taastamise võimalust. Näiteks viirus ei pruugi kahjustada ainult alglaadimissektorit vaid ka paljusid teisi arvutis olevaid süsteemifaile. Olgugi et utiliidi Rescue Kit abil võib õnnestuda  alglaadimisprobleemid fikseerida ja Windows jällegi käima saada,tuleb seejärel ikkagi hakata teisi viirusekahjustusi parandama.

Kurjemad viirused on loodud võimalikult palju kahju tooma, näiteks keelatakse ligipääs mitmetele Windowsi abivahenditele nagu regedit (et kasutaja ei saaks käsitsi viiruse kirjutatud võtmeid ja väärtusi registrist kustutada),  msconfig (et kasutaja ei saaks selle abil käivitada arvutit Safe Mode´s, et viirust eemaldada), protsessihaldurile Task Manager (et kasutaja ei saaks kustutada viirust töötava protsessina),  süsteemisätete taastajale  System Restore (et arvutiseisu ei saaks taastada varasemasse aega) jne. Samuti muudetakse paljud tõrjeprogrammid töövõimetuks, nii et need tuleb uuesti installeerida.

Mina näiteks mugava inimesena ei viitsiks tervet päeva parandamisele raisata, vaid kasutaksin ikkagi süsteemitaasteprogramme.  Ent kõikvõimalikud tähtsad andmed, mis läheksid mul süsteemikrahhi korral kaduma ja mis suure tõenäosusega pole viiruste poolt kahjustatud, taastaksin aga Paragon Rescue Kit abil.

Paigaldamine

Kõigepealt tuleb kodulehelt tirida arvutisse käivitusfail ja alustada paigaldamist. Alternatiivne allalaadimislink asub siin. Juba teises aknas küsitakse paroole, mille saab, kui vajutada lingile Get free Product Key and Serial Number. Avanevas registreerimislehel tuleb kirjutada vastavatesse lahtritesse oma nimi, e-maili aadress ja  asukohamaa ning vajutada Submit. Seejärel saab meilile saadetud kirjast vajalikud võtmed, et utiliiti käivitada.

2..prk

Nüüd tuleb jälgida, et punktike oleks kirje ees  CD/DVD , asetada tühi plaat kirjutajasse, vajutada Next, ning oodata, millal buutiv päästeplaat valmis kirjutatakse, millest ka teatatakse.

3.prk

Andmete taastamine

Kui  Windows  ei laadi enam üles, kuvades sarnase musta tõrketeate nagu artikli pealkirja all olevalt pildilt võib näha (kas siis koos või ilma selle rahvusvaheliselt tuntud pikaltsaatmise märgita) või teatab lihtsalt rikkest, näiteks NTLDR is missing, Press Ctrl+Alt+Del to restart , siis jääb üle vaid valmiskirjutatud plaat arvutisse asetada ning laadida utiliit päästetoiminguteks. NB! Enne plaadi asetamist lugejasse tuleks jälgida, et andmeid loetaks esimesena CD/DVD  seadmelt (täpsemalt siin).

4.advanced bios features - cd rom

5.save dataKui utiliit on ennast üles laadinud Normal Mode´is, siis esimesena pakutaksegi andmete varundamist teisaldamise teel  (File Transfer Wizard). Muide, kõik failijagamislehed teatavad  Paragon kodulehel oleva reklaami järgi, et see päästevahend võimaldab andmeid salvestada ka CD/DVD-le. Katsetasin seda kolmel arvutil ja mitte üheski ei avanenud aken, mis oleks lubanud mul määrata valikuid nagu kõrvaloleval pildil on näha. Aga võibolla tõesti mu arvutisüsteemid ei toetanud seda funktsiooni.

6..par.res.kit

Igal juhul saab arvutis olevatele teisele ketastele või  irdketastele, näiteks USB  mälupulgale või –kaardile,  välisele kõvakettale või  MP3-mängijale samuti edukalt faile transportida. Selleks tuleb tervitusviisardis vajutada Next ja seejärel valida järgmises aknas ketas, millelt püütakse faile päästa. Minul on selleks näites ketas C (D on mul arvuti teine ketas ehk tagavaraketas ja F väline kõvaketas, mille ühendasin USB abil arvutiga). Nüüd tuleb sellel kilikkides leida failiredeli abil failid, mis vajavad ümber tõstmist. Kui hiir ei tööta, siis saab edasi liikuda Tab ja Shift klahvide abil.

7.transfer

Oletame, et süsteemikrahh tabas mu arvutit sellesama artikli kirjutamise ajal. Loomulikult ma ei tahaks seda tööd enam uuesti kirjutada ja seepärast otsin dokumentidest üles koha, kus see asub. Klikin sellel ja rohelise vasakule suunava noolekese abil lükkan selle vasakusse kasti. Niimoodi toimides kannan ma üle veel mitmed teised failid, mida tahan säästa igavese kaotsimineku eest.  Lingile Calc vajutades saan aimu valitud failide andmemahust. Vajutan Next ja järgmises aknas Select destination path valin rea lõpus oleva ruudukese abil koha, kuhu soovin  failid varundada.

8.vali failid ja select

Valin selleks kohaks välise kõvaketta WD Passport , klikin sellel real ja valin Select. Select path reale ilmub kirje minu valikuga. Kui ma sooviksin faile transportida tagavarakettale D, kust ma saaksin nad samuti alati kätte, isegi kui installiksin C-kettale uue opisüsteemi (format C) , siis klikiksin real D:\ .

9.select

Next abil edasi liikudes teatakse veel kokkuvõtvalt  minu valikutest  ja seejärel kantakse failid üle  soovitud sihtkohta. Seejärel võib vajutada Close ja naastes esimesse aknasse valida  Power off.  Proovisin faile transportida nii välisele kõvakettale kui ka arvuti tagavarakettale D, mõlemad katsed läbiti suurepäraselt.

Kuna vahepeal varundamata jäänud failid on nüüd päästetud, võib kasutada spetsiaalseid süsteemitaaste programme, paigaldada arvutisse uus opisüsteem või proovida Windowsi parandada sellesama utiliidi abil. Nagu varem ütlesin, viirusekahjustuste korral seda eriti ei soovitaks, aga kui näiteks kasutaja ise on kogemata buutfaile kahjustanud või mõne programmi paigaldamine/eemaldamine on neid rikkunud, siis tasub proovida küll. Ent ka siis tuleb arvestada, et peale buutivate failide võib ka midagi muud olla süsteemis kahju saanud.

10.finish

Buutfailide taastamine

Et püüda päästa mis päästa annab, tuleb utiliidis Rescue Kit valida teine lahter Boot Corrector.

Kõigepealt uurisin välisfoorumitest kasutajate arvamusi, milline neist viiest parandamismeetodist kõige edukam oleks. Paistab aga, et – tõenäoliselt utiliidi uudsuse tõttu – on arvamusi väga vähe. Paljud lihtsalt teatavad, et on selle abil oma rikkis süsteemi korda saanud. Samuti öeldakse, et kui ühel viisil ei õnnestu arvutit parandada, tuleb proovida ka teisi utiliidi pakutavaid võimalusi. Kindlasti tasub lugeda juhendit,  mis on kirjutatud tasulise Paragon Rescue Kit Professional jaoks. Leheküljel 12 algab seadusejutt buutfailide parandamisest, kui need on õnnetul kombel hävinud.  Samuti on õpetussõnad kirjas utiliidis endas, kui avada Help.

Põhiliselt  soovitatakse kahte valikut :

Alglaadimisvigade parandamiseks tuleb valida Search for Windows installations to correct ja vajutada Next.

11.boot corr.

Seejärel tuleb valida Edit the Boot.ini file ja järgmises aknas üle kontrollida, kas kirjed pole mitte vigased. Hea oleks, kui  kasutajad teaks oma arvuti buutimisandmeid.  Selleks tuleb avada Start – Settings – Control Panel – System – Advanced – lahtris Startup and Recovery valida Settings ning System Startup kastis vajutada lingile Edit. Selle Notepad tekstifaili võib välja printida, et hiljem oleks, mille järgi kirjeid kontrollida. Vajadusel tuleb vead parandada, utiliidist väljuda ja püüda arvuti taaskäivitada.

12.edit

Kui aga süsteem on kahjustatud  buutsektori viiruste rünnaku tagajärjel, soovitatakse MBR üle kirjutada uue koodiga. Kui see ei aita, siis parandamisvõimalusi on teisigi.

13.correct mbr

Täiendavad toimingud

Kui opisüsteem  on  taas jalule upitatatud, siis ikkagi oleks soovitav, kui see püütakse taastada varasemasse aega. Juba varem kirjutatud  süsteemitaastajatele pakub  Paragon Software samuti tasuta kodukasutajatele mõeldud taasteprogrammi  Drive Backup Free Edition.  Installifail 32-bitisele Win 2000, XP, Vista – või 64-bitisele Win XP või Vista süsteemidelee tuleb arvutisse tirida ja samamoodi eelkirjtatud utiliidile lasta läbi registreerimislehe programmi käivitavad koodid meilile saata. Töö programmiga käib põhimõtteliselt samamoodi, nagu  varasemalt analoogsete rakenduste kohta olen kirjutanud.

14.drive backup

Kui aga taolisi programme arvutis ei omata, siis võiks proovida vähemalt süsteemisätteid  taastada varasemasse aega. Juhul, kui viirus on Windows abivahendi System Restore rikkunud, võib alternatiivina kasutada tasuta utiliite Erunt või Acelogix RegBak. Viimase õpetusjuhend siin.

15.regbak

Valik vähem tuntud tasuta tõrjeprogramme

1.no spywareSageli küsitakse minult, milline on parim tõrjeprogramm, millest Arvutikaitses oleme kirjutanud. Tavaliselt vastan, et nad kõik on omal moel head. Seejärel tuleb kohe uus nn. ümber-nurga  küsimus: “Aga millist neist ikkagi valida?”  Vastan: “Tuleb proovida erinevaid ja valida just see, mis meeldib ja sobib.”

Küsimusele, milline programm on parim, on väga raske vastata.  On küll mitmeid  kriteeriume, mille järgi võiks arvestada programmide paremust, ent see ei ole alati 100% õige.  Failijagamissaidid teevad tavaliselt statistikat enim tiritud failide ja kasutajate hinnangute kohta, ent see ei näita programmide paremust. Kui näiteks hinnangute kommentaare vaadata, siis ka tipus olevate programmide kohta on väga halbu arvamusi. Loe edasi: Valik vähem tuntud tasuta tõrjeprogramme

Valik tasuta tulemüüre

1.tulemüürKuna ühes varasemas artiklis Tulemüür: esimene kaitseliin on kõik põhiline juba öeldud, siis kordan üle vaid olulisema.

Tulemüür on rakendus, mille ülesandeks on kontrollida arvutisse tulevaid ja sealt väljuvaid võrguühendusi  ning vastavalt talle kehtestatud reeglitele need kas läbi lubama või keelama. See töö on küllaltki keeruline, kuna jälgides kõiki informatsioonivooge nii sise-kui välisvõrgu vahel peab ta suutma otsustada, millised neist infopakettidest on pahatahtlikud ja millised lubatavad. Selleks kasutavad tulemüürid turvareeglistikku, mis osalt on pandud toimima automaatselt, teisalt aga küsitakse hüpikaknaga kasutajalt nõu, kuidas edasi toimida  – kas ühendus blokeerida või mitte. Viimane eeldab küll kasutajatelt suuremaid teadmisi arvutivallas, ent samas on enamus tänapäevaseid tulemüüre vaikimisi seadistatud töötama nii, et nad vähem takistaks ja häiriks kasutajate võrguliiklust. Loe edasi: Valik tasuta tulemüüre