Viimasel ajal on teravalt päevakorda kerkinud  teemad, kui kasutajad tirivad juhuslikult veebilsaidilt või ka torrentitest ja P2P programmidega arvutisse faile, mida peetakse ehtsaks, ent paraku on sellesse peidetud pahatahtlik kood.
Mis kood see on ja mis on selle ülesanne, selgub tavaliselt alles hiljem, kui viirusetõrje spetsialistid on selle kindlaks teinud.  Siis võib aga hilja olla, kuna trooja, viiruse või muu pahalase esimene ülesanne on juba täidetud - kas on siis varastatud kasutajate privaatseid andmeid, näiteks pangaparoole ja –koode,  või lülitatud kasutaja arvuti botnet võrgustikku.  Kõik oleneb nüüd kurjategijast endast, mis ta saadud andmetega või kaaperdatud arvutiga edasi teeb – võibolla hakkab ta ise vähehaaval kasutaja pangakontot tühjendama, võibolla aga soovib korraga suuremat noosi  saada ja müüb näiteks nakatunutest arvutitest moodustunud võrgu edasi teistele kuritegelikele gruppidele. Pole teab mis suur saladus, et internetisügavustest võib leida poode, kus kaubeldakse just nende samade kasutajatelt  varastatud andmetega või tuhandetest arvutitest koosnevatest zombie-võrgustikega.
Mis on hash
Mõned väljavõtted Valdo Praust loengukursusest:
Krüptoräsi ehk krüptograafiline sõnumilühend (cryptographic message digest, hash, fingerprint, thumbprint)Â on ükskõik kui pikast sõnumist (failist) teatud matemaatiliste eeskirjade järgi arvutatav lühike (paarsada bitti) teabekogum. Loe edasi: Andmefailide ehtsuse kontrollimine