Arvutsüsteemi puhastamine prahist ja vigastest registrikirjetest – Vit Registy Fix Free

Paar aastat tagasi nägin telerist saadet, kus internetiteenust pakkuva firma esindaja rääkis, et töömeeste väljakutsed arvutite parandamiseks jagunevad peamiselt kolmeks – viiruste rünnaku tõttu on rivist väljas umbes 20% arvuteid, 10% juhtudel on tegemist nipet-näpega, näiteks ei suudeta internetiühendust saada või mõne programmi (ka registripuhastusprogrammi) töö rikub mõne suhteliselt olulise süsteemifaili, aga suurim mure aga sellega, et arvutisüsteem on lihtsalt hooldamata – ligi 70% arvuteid ütlevad töölepingu üles sellepärast, et arvuti register on kui prügimägi.

Kuidas arvutiparandajate väljakutsed täna jagunevad, ei oska kahjuks öelda, kuid arvan, et ega eriliselt midagi muutunud ei ole. Tõenäoliselt on küll arvutite kahjustamisel troojate , viiruste, nuhkvara, arvutiusside jne osakaal veidi tõusnud, kuid ka süsteemi puhastamatus mängib üsna suurt rolli. Seda enam, et mõned isehakanud arvutispetsialistidest libaprofessorid mõnedes foorumites kirjutavad, et “ärge kasutage viirusetõrjeid ja ärge kasutage registripuhastusprogramme”. Loe edasi: Arvutsüsteemi puhastamine prahist ja vigastest registrikirjetest – Vit Registy Fix Free

Rootkit avastaja ja hävitaja Rootkit Razor

Tänapäevastest uue põlvkonna kurivarast kirjutatakse paljud selliselt, et viirusetõrjed ei ole suutelised neid avastama. Kui ennevanasti kirjutati viirusi moe ja lõbu pärast, siis nüüd soovitakse nende abil ka kasu- ehk otse väljendudes palju raha teenida – pahavara peab suutma jääma varjatuks avastamise eest, et saaks edukalt varastada kasutajate isiklikke andmeid, pangaparoole jne.

Üheks edukamaks viisiks nakatatud arvutisse peidetuks jääda on Rootkit-tehnoloogia kasutamine. Rootkit on peidetud pahavara, ehk siis nähtamatu protsess või koodijupp (viirus, trooja, klahvivajutuste salvestaja, nuhkvara), mis suudab mööda hiilida viirus- ja nuhkvaratõrjeprogrammidest, salvestub kettale ja hakkab õelvara loojale edastama arvutis leiduvat tundlikku informatsiooni – salasõnadest kuni pangakoodideni välja. Täpsemalt saab sellest lugeda siit ja siit. Loe edasi: Rootkit avastaja ja hävitaja Rootkit Razor

Privaatsete failde kustutamine Eraser ja Free File Shredder abil

Küsimus:

„Lugesin antud teemat käsitlevat artiklit ja tekkis selline küsimus: kas tuntud tarkvaratootjate poolt on loodud ka mõni analoogse funktsionaalsusega programm, mida lubatakse ametlikult kasutada näiteks riigiasutuses tundlikku infot sisaldavate elektroonsete failide kustutamiseks. Seega: millele on antud sisuliselt sertifikaat või tunnustus ametlikuks kasutamiseks”.
Lugupidamisega Tõnis

Vastus kirjale:

Esimesena tulevad meelde kaks programmi, mida pakutakse kõigile, nii eraisikutele- kui kommerts- ja riigiasutustele täiesti tasuta kasutamiseks. Mõlemad omavad GNU/GPL General Public Litsentsi, mis annab õiguse programmi kasutada kus tahes ja kellel tahes, ilma et kedagi saaks selle programmi kasutamise eest trahvida. Nendeks programmideks on Eraser ja Free File Shredder. Loe edasi: Privaatsete failde kustutamine Eraser ja Free File Shredder abil

Veebitestimisega ratsa rikkaks?

Leidsin Kuldsest Börsist seesuguse kuulutuse:

TEENI KUUS 1000USD

USA turu-uuringute firma otsib internetikasutajaid kogu maailmast, kelle ülesandeks on kontrollida veebilehti ja anda enda lühiarvamus ning saada selle eest tasu. Te võite teenida kuni 1000 USD kuus, töötades 1-10 tundi nädalas. Isegi siis kui veebilehtede katsetamine pole Teie jaoks, võite Te kutsuda inimesi projekti oma lingi kaudu ja selle eest saada tasu kahe kuu möödumisel: 1. Kõigi inimeste pealt, kes on liitunud projekti peale Teid. 2. Kõigi inimeste pealt, kes on liitunud.

Selline suurepärane tööpakkumine suunab leheküljele www.websitetester.biz, mille välimusest paraku küll nii head maksevõimet välja ei loe. Ja jutt stiilis “Midagi oskama ega tegema ei pea, internet teenib raha sinu eest” on igasugu petuskeemidest ammu tuttav. Ka pakkumine ise tundub olevat liiga hea, et olla tõsi.

Teeme väikse arvutuse. Webtester.biz väidab enda palgalehel olevat juba ligi 400 000 testijat. Analoogsed testimisega tegelevad saidid pakuvad ühe veebikülje ülevaatamise eest 1$ ringis. Selleks, et 400 000 testijat teeniksid 1000$ kuus, peaks kogu ettevõtmise igakuine käive olema 400 miljonit, aastas aga ligi viis miljardit (testijaid tuleb ju juurde ka). Mis kokkuvõttes tähendab, et aasta jooksul tuleb iga internetis üleval rippuvat veebilehte (neid on ligi miljard) testida vähemalt nelja-viie dollari eest. Kas sina oleksid nõus oma blogi või kodulehe testimise eest reaalseid dollareid välja käima?

Ma ei ütle, et tegemist on tingimata petuskeemiga, samuti pole päris selge, milline on nimetatud teenuse ärimudel ning kust tuleb raha, mida testijatele maksta kavatsetakse. Küll aga kutsun üles olema nimetatud teenusega liitumisel ettevaatlik, mitte andma tundmatutele ärimeestele oma isiku- ja pangaandmeid, mitte võtma endale segaseid kohustusi ja eelkõige mitte ootama pangaarvele laekuvat dollarisadu.

Tasuta nuhkvaratõrje Emsisoft Anti-Malware

a-squared Free ehk uue nimetusega  Emsisoft Anti-Malware võib pidada troojate avastamisprotsendilt nii tasuta kui tasuliste versioonide seas kindlalt TOP 5 programmide hulka. Juba aastast 2003 on tegeletud kuritahtlike registrikoodide ning protsesside analüüsimise ja avastamisega, olles tänaseks saavutatud aukartustäratav õelvara andmebaas. Veidi pikemalt olen sellest programmist kirjutanud artiklis Valik tasuta nuhkvaratõrjujaid.

Paraku sattusin lugema foorumeid, milles kurdetakse, et selle programmi tasuta versiooni ei ole enam saada. Tegelikult aga on küll. Tuleb ainult arvestada, et uuendusena ei pruugi pakkuda tasuta versiooni, mis tähendab, et varasem programm tuleb maha installeerida ja uus asemele paigaldada. Loe edasi: Tasuta nuhkvaratõrje Emsisoft Anti-Malware

Tõrksate tõrjeprogrammide eemaldamine – AppRemover

Kui püüatakse mingit tõrjeprogrammi  arvutist eemaldada, et näiteks teine tõrje asemele paigaldada, siis tuleb välja, et mõne kasutaja jaoks see ei olegi nii lihtne tegevus. Sageli ollakse hädas just viirusetõrjete eemaldamisel ja küsitakse abi.

See on päris õige, et nii viiruse kui nuhkvaratõrjed  paigaldavad oma tööks vajalikke faile sügavale registrisse, millest mõned neist nö ka peidavad. Tõrjeprogrammi tavalisel eemaldamisel aga jäävad paljud failijäänukid ja registrikirjed alles, mis halvemal juhul võivad isegi arvutitööd segama hakata, seda enam, et ka mõttetult risustatakse süsteemi ebavajalike failidega.  Samuti võib desinstalleerimisel vigu tekkida, kuna ei suudeta korralikult kõiki registrikannete muudatusi tagasi võtta, mida tõrjeprogrammid varasemalt süsteemi turvamiseks on teinud.

Kui varem kustutasin eemaldamata registrikirjeid käsitsi (kasutades samal ajal ka registripuhastusprogramme), siis viimasel ajal olen abiks võtnud väikese portatiivse utiliidi nimega AppRemover.

AppRemover sobib süsteemidele Windows 2000, 2003, XP (32 / 64 bit), Vista (32 / 64 bit), 2008, Windows 7 (32 / 64 bit). See tasuta utiliit ongi spetsiaalselt loodud arvutist lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt eemaldama just viiruse- ja nuhkvaratõrjeid, skanneerides põhjalikult läbi kogu arvuti. Tõrjete nimekirja, mille utiliit suudab arvutist tuvastada ja eemaldada, leiab siit. Loomulikult lisatakse aina uusi programme sellesse nimekirja järjest juurde.

Utiliidi kasutamine on väga lihtne.

Kui Next abil on jõutud järgmisse aknasse, siis esimene lahter võimaldab arvutist  eemaldada olemasoleva tõrjeprogrammi ja teise lahtri ette punktikest tehes võib otsida registrivõtmeid ja jäänukeid, mis on jäetud eemaldamata mõne varasema tõrjeprogrammi desinstalleerimisel.

Seejärel tuleb oodata, kuni tuvastatakse tõrjeprogrammid ja valida linnukesega eemaldamist vajav programm kustutamiseks.

Utiliit sobib kasutamiseks, kui tõrjeprogrammide enda uninstallerid on rikutud, kui tõrjet soovitakse vahetada mõne teise vastu, kui paigaldatud tõrje ei sobi arvutisolevate teiste rakendustega; kui mõni tõrjeprogramm on varasemalt eemaldatud, aga arvatakse, et arvutisse on jäänud jäänukeid;  kui mõne tõrjeprogrammi tavalisel viisi desinstalleerimine jääb eemaldamisvea tõttu pooleli; kui tõrjeprogramm oli kaitstud salasõnaga, mida enam ei mäletata.

Ent sellegi utiliidi abil programmide eemaldamisel tasub alati enne teha kindluse mõttes süsteemitaastepunkt.