Ei mäletagi täpselt, oli see neli või viis aastat tagasi, kui üks mu tolleaegne tuttav arvutipoest pakkus mulle ühe pisikese teene eest tasuta Windows XP originaalplaadi tõmmist. Asi olevat ametlik ja ehtne, kuna arvutipoodidel teatavasti on sellised plaadid alati olemas, mida nad ilma opisüsteemita DOS- arvutitesse paigaldavad.
Mis siin salata, loomulikult olin ma juba eelnevalt teistelt tuttavatelt kuulnud, et mees ajab opisüsteemi paigaldamisega ka väikestviisi äri – sellise piraat-originaal XP installeerimise eest klientide arvutisse küsiti tollal umbes 500 kuni 600 krooni puhtalt kätte. Muuseas, ka tänapäeval pole taoline äri kuskile kadunud, ikka ja jälle kuulen tuttavatelt, viimati umbes kaks kuud tagasi, kuidas üsna suurtes ja prestiižsetes arvutisalongides pakuvad mõned müüjad tehingut – kas osta originaal CD-plaat poe riiulilt või lasta neil endil paigaldada soovija arvutisse samuti “ehtne†opisüsteem, ent CD-d kaasa ei saa….siis läheks see maksma kõigest 300-350 krooni, loomulikult ainult sulas ja ilma arveta. See on kõigile teada avalik saladus.
Minul aga saadud ametlik ja ehtne Windows XP originaalsüsteem kuvas paari kuu möödudes arvutinurka värvika genuine-kellukese, mis teatas, et tegu EI OLE õige versiooniga. Arvatavasti oli mulle kingitud tõmmist kasutatud juba kümnetel (või sadadel) teistel arvutitel ja ühel hetkel Microsoft lihtsalt avastas selle.  Ja Windows turvavärskendustel (Microsoft Update) oli nüüd kriips peal.
Sellest ajast peale olen kasutanud ainult ehtsat XP opisüsteemi, mis sai soetatud tuntud firmapoest. Ehkki nõudmisel, et “soovin osta XP plaatiâ€, kus eriliselt rõhutasin sõna “OSTAâ€, vaatas nooruke müüjatar mulle otsa sellise ehmatuse ja üllatusega justkui kurjategijale, kes küsib Kalashnikovi automaati koos pidemetäie padrunitega , et massimõrva korraldada. Sellist jahmatust võis tõlgendada – no oled sina ikka puhta loll, kes siis tänapäeval enam opisüsteeme OSTAB!
Aga noh, igatahes eluaegset traumat ma sellisest suhtumisest siiski ei saanud, kuna tean juba ammu, et omakasupüüdlik must äri opisüsteemide paigaldamisega mõne tegelase  poolt ei kao tõenäoliselt ka tulevikus ja kannatajateks jäävad ikka ja ainult raha kokku hoidvad  kliendid. Odav ei ole alati hea! Mõnedest sellistest tõestisündinud juhtumistest petta saanud inimestelt saab lugeda siit.
Kas piitsa või präänikut?
Sõprade ja tuttavate arvuteid viirustest puhastades või registrivigu parandades olena aga sageli ise üsna hädas. Autentsuse kelluke vilgub kurvalt nurgas ja süsteem on turvapaikadega lappimata.
Teinekord on üsna raske tõestada, et viirus on arvutisse pugenud just värskenduste puudumise tõttu, ent see on enam kui võimalik. Eriti just selliste pahalaste puhul, mis peamiselt levisid paar-kolm aastat tagasi, ent paikadega sai nende suurem sissetung tõkestatud. Ka Confickeri olen leidnud, ehkki Microsoftil on sellele turvalapp olemas.
Mida ma peaksin sellistel juhtudel tegema? Ma ei saa ju hakata oma tuttavate sõrmi sahtli vahele lapikuks lööma või neid piitsaga nüpeldama. Ka parastamine ei anna midagi, kuna enamustele on taoline “ehtne†piraat- opisüsteem paigaldatud kellegi kolmanda poolt, ilma et arvutiomanik ise midagi halba aimaks. Ja siin on veel üks nüanss – isegi, kui arvutil endal on garantiiaeg olemas, siis probleemide korral ei saa seda suunata remonti, sest seal võidakse väga hästi öelda, et vead on põhjustatud piraat-opisüsteemi kasutamise tõttu. Ning siis ei olegi midagi vastu vaielda ning abivajajal endal tuleb taskuid kergendada.
Olen ka märganud puhast hoolimatust oma arvuti korrashoiu suhtes (andku tuttavad mulle need karmid sõnad andeks!). Millalgi aegu tagasi on nende arvuti opisüsteemi Windows installiplaadiga parandatud, misjärel Microsoft Update on lakanud toimimast. Ja seejärel pole isegi proovitud seda uuesti tööle saada, kuna ei peeta seda eriti vajalikuks. Peaasi, et internetti saab, MSN-is lobiseda või mõnusaid mänge mängida. Aga uskumatult raske ja aeganõudev on just selliseid paikamata arvuteid korda teha.
Samas, isegi kui tegu pole ehtsa opisüsteemiga,  teen alati kõik võimaliku, et kasutaja ei oleks ohtlik ei endale ja eriti just teistele arvutikasutajatele, kaasaarvatud mulle. Ega siis ilmaasjata internetiteenuste pakkujad mõnedel kasutajatel internetiühendusi piira. Kõige kurvem asja juures ongi just see, et viirustega nakatatakse just teisi internetti ühendatud arvuteid, ilma et sellest aru saadakse (vahel ei tahetagi seda tunnistada, ehkki aimatakse). Ja esmasteks kannatajateks on tavaliselt parimad semud ja head kamraadid, kes ühel hetkel lihtsalt loobuvad nakatunud arvutiomanikuga suhtlemast.
Mida teha opisüsteemi turvalisuse tõstmiseks?
Kõigepealt tuleb loomulikult kõikvõimalikust õelvarast lahti saada, vahet ei ole, kas tegu legaalse või mittelegaalse opisüsteemiga. Eraldi linke ei hakka siin välja tooma, kuna kõik viiruste- ja nuhkvara eemaldamiste vahendid on lihtsasti leitavad Arvutikaitse rubriigist Tõrjujad.
Järgmisena võiks nii ehtsa- kui piraatsüsteemi omanikud üle kontrollida, kui palju haavatavusi nende opisüsteemis leidub.
Tasuta kõigile Protector Plus – Windows Vulnerability Scanner on väga lihtne ja ülikiire vahend nende tuvastamiseks, mis lisaks teatab, kas tegu on kriitilise-või vähemolulise haavatuvusega. Utiliidiaknas lingile klikkides suunatakse kõigepealt Microsoft lehele täiendava info lugemiseks, kust leiab ka eraldi lingid konkreetse turvalapi allatirimiseks. Loomulikult tuleb valida just opisüsteemi versiooni  järgi sobiv allatirimislink. Utiliit sobib süsteemidele Windows 7, Vista, XP,2000. Nii kodulehel kui utiliidis endas on kirjas kuupäev, millal seda on viimati värskendatud, uusima versiooni peab alati uuesti kodulehelt arvutisse tirima.
Seejärel võiks nii ehtsa- kui piraatsüsteemi omanikud kontrollida üle, kas kõik vajalikud opisüsteemi värskendused on arvutisse paigaldatud.
Kõigile tasuta Windows Update Scanner sobib süsteemidele 2000, XP (32-ja 64bit) ning Server 2003. Selle abil on võimalik leida arvutist puuduvad Windows värskendused  ja suunava lingi abil jõuda otse Microsoft kodulehel konkreetse allalaadimisleheni.
Utiliidi arvutisse paigaldamisel tuleks jätta linnuke kastikesse Verknüpfung (lingiviited) ja valida sobiv keel.
Utiliidi enda uuendamiseks tuleb valida Help – Check for updates, viimane signatuuride versioon arvutisse tirida ning pärast seda vajutada Scan.
Süsteemis juba olevad turvavärskendused märgistatakse linnukesega, puuduvate paikade taha kuvatakse rist. Eraldi võib valida List not installed updates, et näha ainult puuduvaid paiku. Ehkki info on saksa keeles, siis siniselt märgitud link To the KB-Download viib Microsoft kodulehele, kus on kirjas  informatsioon turvavärskenduse kohta, mille võib sealtsamast kohe arvutisse tirida ja paigaldada.
Kui aga ikkagi ei saa värskendusi mingil põhjusel läbi Microsoft Update kätte, näiteks viirused on tee Microsoft kodulehele blokeerinud või on tegemist on fataalse süsteemiveaga, mis värskendusi ei luba, siis üheks võimaluseks on proovida seda parandada  selle õpetuse abil või tirida arvutisse Microsoft Windows Update Agent.
Aga kui ka selle abil ei saa probleemi lahendatud? Tean, et paljud kasutavad oma opisüsteemi lappimiseks RyanVM’s Windows XP Post-SP2/ SP3 Update Pack või Windows Update Scanner autori Manuel Hoefs loodud Windows värskenduste komplekti Windows XP Pre SP4 UpdatePack, mis sisaldab kõiki viimaseid turvapaikasid opisüsteemidele XP. Kuigi olen viimase komplekti ise oma arvuti peal ära proovinud ja  veendunud, et põhimõtteliselt see kahju ei tee ega sisalda pahavara, siis sellised kolmanda osapoole värskenduste allalaadijad peaksid olema siiski äärmised abinõud, et süsteem uuendatud  saaks. Eelkõige tuleks värskendusi tirida ikkagi Microsoft originaallehelt – http://www.update.microsoft.com/microsoftupdate/v6/default.aspx?ln=en-us .
Tähelepanuks!
Enne uuenduste allalaadimist tuleb alati luua süsteemi taastepunkt ja/või kasutada alternatiivseid süsteemitaastajaid. Sest paraku on Microsoft uuendustega nii, et need ei pruugi kõikide süsteemidega alati hästi sobida. Näiteks mul endalgi tõid viimased automaatsed uuendused arvutisse paiga, mis rikkusid ära taaskäivitusele (restart) mineku.
Alates 1988. aastast on üle maailma saadetud tuhandeid kirju, mille sisu on alati üldjoontes sarnanaseks jäänud, vaid mõned üksikud detailid on vahetunud – kellegi pere on sõjakoledustes kaotsi läinud või on ta üleüldse orvuks jäänud, tema kadunud lähedased on aga varem väga rikkad olnud ning jõudnud miljonid dollarid ettenägelikult enne surma või kaotsiminekut tema pangakontole kanda. See õnnetu “keegi†aga ei saa mingil põhjusel  ise raha oma kontolt välja võtta – kas on selleks liiga noor  või teeb riik talle ülekohut – ning soovib leida abistajat-partnerit, kes tema antud volituste abil kannab miljonid dollarid tema kontolt oma isiklikule arvelduskontole, mille pealt ta teeniks umbkaudu 10-20% vaheltkasu.
Hiljuti täiendasin 2007 aastal kirjutatud artiklit 
